Päevatoimetaja:
Heidi Ruul
Saada vihje

Mis juhtub kehaga, kui juua liiga vähe vett

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Naine
Copy
Vesi on hea.
Vesi on hea. Foto: SCANPIX

Naistel soovitatakse juua umbes kaks liitrit vedelikke päevas. Eelistatult muidugi vett. Ons sage tualetivahet lippamine tõesti seda väärt?

Woman’s Day vaatas erinevaid uuringuid, et selgeks teha, kuidas veepuudus keha mõjutab. Tuleb välja, et tõepoolest, veejoomist ei tohiks unustada.

Liiga vähese vee joomise korral on oht erinevateks terviseprobleemideks. On tõestatud, et kui juua piisavalt vett, on väiksem neerukivide, kuseteede- ja käärsoolevähi ning südamehaiguste risk.

Ainevahetus aeglustub. Doktor Howard Murad leidis 2010. aastal oma raamatu jaoks tehtud sõltumatute uuringutega, et inimese baasainevahetus (puhkeajal põletatavate kalorite hulk) kiireneb, kui juua korralikult vett.

Pead rohkem aju pingutama. 2011. aastal leidsid Londoni King's College psühhiaatriakliiniku teadurid, et veepuuduses teismeliste ajud kahanesid. Kui neil paluti lahendada keerukaid ülesandeid, siis said nad küll sama hästi hakkama, kui need teismelised, kes olid piisavalt vett joonud, ent nad pidid selleks rohkem vaeva nägema. 

Januga sööd rohkem. 2010. aastal näitas 45 täiskasvanu peal tehtud eksperiment, et need, kes jõid enne söögikorda kaks klaasi vett, sõid 75-90 kilokalorit vähem kui need, kes vett ei joonud. Kolm kuud kestnud katse jooksul langes nn veejoojate kaal 2,3 kilo rohkem kui neil dieeditajatel, kes olid janust nõrkemas.

Nahale tekivad kortsud. Oma raamatu The Water Secret (Vee saladus) tarbeks uuringuid tehes leidis doktor Murad lisaks, et veepuudus tekitab kortse. Kui juua korralikult vett, muutub nahk pringimaks ja kortsud siledamaks. Ka jume muutub värskemaks.

Veepuudus rikub tuju. 2009. aastal palusid Tuftsi ülikooli teadlased meestel ja naistel osa võtta 60-75 minutit kestvatest aeroobikatundidest ilma, et nad oleksid enne trenni joonud piisavalt vett. Teised trennis osalejad jõid nii palju vett kui vaja. Pärast trenni selgus, et veepuuduse käes vaevelnud tervisesportlased olid võrreldes teistega kurnatumad. Nad märkisid lisaks, et on segaduses, vihased, masenduses või pinges.

Tagasi üles