Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

Mis on vahet pirtsakal söömisel ja söömishäirel?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Linda Pärn
Copy
Artikli foto
Foto: SCANPIX

Tervislik toitumine võib olla üsna keerukas. Selleks peab olema hea enesevalitsus, ent mitte ka liiga hea. Söömist peab kontrollima, aga samas peab olema ka paindlik. Tervislikuma toitumise nimel «pahasid» toitusid vältides jääb söödavate toitude nimekiri aina lühemaks, kuni hakkab juba küsimusi tekitama.

Kas magustoidust loobumine tähendab, et oled tugev … või range? Kas köögiriiuli korrastamine selliselt, nagu toidupoes, tähendab, et oled proaktiivne või on sul tekkinud kinnisidee? Kas salati eelistamine suupistetele näitab, et sööd teadlikult või oled liiga jäik? Ja millal võib pirtsakas söömine muutuda millekski tõsisemaks nagu selektiivne söömishäire või ortoreksia?

«Kuige suurem erinevus pirtsaka toitumise ja toitumishäire vahel seisneb paindlikkuses,» vastab psühhoterapeut Kristen Martinez portaalis You Beauty. «See, kes on toidu osas valiv, võib küll restoranis või sõbra juures süües nentida, et talle ei meeldi seal pakutav toit, aga ta leiab siiski võimaluse, kuidas olukord sotsiaalselt aktsepteeritaval moel lahendada.» Toitumishäire puhul ei suuda inimene paindlik olla ja ta ei anna järgi, sest sel puhul pole tal võimalik iga suutäit kontrollida.

Selektiivse toitumishäire all kannataja on nõus sööma vaid väga üksikuid toitusid. Kõik muu on tema jaoks välistatud. See võib mõjuda rängalt tema kehakaalule, aga ka üldisele tervisele, sest vaid kindlaid toitusid süües jääb ta ilma hädavajalikest vitamiinidest ja mineraalidest. 

Ortoreksia puhul on inimesel kinnisidee süüa vaid tervislikke ja «puhtaid» toitusid. Ta pole mitte mingil juhul nõus sööma midagi, mis võiks olla «ebatervislik». «Ortoreksiaga inimene ei pruugi mõelda vaid oma kehakaalule,» selgitab doktor Lisa Rutledge. «Siiski võib ta piirata oma toitumist nii järsult, et sellega kaasneb rida probleeme.» Irooniliselt võib inimese tervis kannatada ka siis, kui iga suutäis koosneb vaid väga kalorivaesest ja lahjast mahetoidust. 

Üks asi on see, kui oled väga teadlik sellest, mis suhu pistad. Teine asi see, kui lähed toidukordade planeerimise ja valmistamisega nii liiale, et see segab normaalset elurütmi ja suhteid lähedastega. 

Näiteks:

Kui teed süüa

Teadlik: valid tervislikke retsepte ja ostad kvaliteetseid toiduaineid.

Liialdad: käid kolmes erinevas poes, et osta kindlat tüüpi ökotomateid, mida arvad, et peaksid sööma.

Sõbra juures süües

Teadlik: pakud välja tervisliku toiduvaliku, näiteks tahad proovida mingit uut retsepti.

Liialdad: mõtled murelikult juba mitu päeva enne külla minekut, et mida sa küll teed, kui sõber pakub sulle midagi ebatervislikku. 

Restoranis süües

Teadlik: pakud kaaslasele välja, et lähete restorani, kus pakutakse tervislikke toitusid. 

Liialdad: väldid söömist ja valetad, et alles sõid või sul pole kõht tühi.

Sünnipäevadel

Teadlik: võtad külakostiks kaasa midagi tervislikku.

Liialdad: loobud sünnipäevale minekust ja vabandad end kuidagi välja, sest tead, et seal pakutakse rämpstoitu.

Toitu tellides

Teadlik: palud friikartulid asendada salatiga.

Liialdad: lased eine osi nii palju muuta, et lõpuks on sellest saanud hoopis teine toit.

Kui tunned, et toiduvalikute üle juurdlemine ja valikute piiramine võtab su elu üle võimust, siis testi end. Küsi endalt: kas sul kulub toiduvalikute peale mõtlemisele oluline aeg kogu päevast? Kas su toitumisharjumused tekitavad probleeme suhetes pere ja sõpradega?

Kui jah, tuleks ehk oma suhe toiduga ümber hinnata ja pöörduda nõustaja poole.

Tagasi üles