/nginx/o/2015/01/03/3652845t1h9b73.jpg)
Laps magab umbes 40 protsenti oma lapsepõlvest maha, kuid teeb seda väga heal eesmärgil. Lapsevanemad tunnevad pika ja sügava une väärtust. Puhanud laps on rõõmus ja tasakaalukas, ta on uudishimulik ja õpib kiiresti , kirjutab Ellen Tõemeel salasona.eu-s.
Korralik uni on lapse füüsilise ja vaimse arengu jaoks väga oluline. Puhkust vajab kogu lapse arenev keha, eriti aju. Magamise ajal sorteeritakse ja salvestatakse ajus päeval omandatud infot, otsitakse lahendusi probleemidele ning korrastatakse kogu keha tegevust mõjutavat hormonaalsüsteemi. Samal ajal toimub kehas aktiivne puhastamise, kasvatamise, kaitsmise ja tervendamise töö. Kõik selleks, et uue päeva alguseks oleks laps heas vormis ja valmis uute huvitavate väljakutsetega silmitsi seisma.
Aegade algusest on emad teadnud, et lapse uni on tähtis ja leiutanud lapse uinutamiseks erinevaid viise. Väikelapsele mõjub uinutavalt silitamine, kiigutamine ja vaikne viisiümin. Aeglased rütmilised liigutused ja monotoonsed helid rahustavad lapse keharütme – hingamist ja pulssi – ja ta uinub lõõgastununa. Lapsed näitavad meile suurepäraselt keha ja meele ühtsust: kui lõdvestub keha, siis rahuneb meel ja vastupidi.
Suurematele lastele on tavaks unejuttu lugeda või jutustada. See on kena traditsioon, mis on kasulik mitmes plaanis. On välja selgitatud, et lapsed, kellele raamatuid loetakse, on suurema sõnavaraga, nad hakkavad varem lugema, neil on parem mälu ning loogiliste ja põhjus-tagajärg seoste loomise oskus. Lugudest kuuldu ja õpitu mõjub toetavalt lapse emotsionaalsele ja sotsiaalsele arengule.
Unejutu lugemine on lapsele pühendatud aeg, mis lähendab last ja lapsevanemat. See väärtuslik kvaliteetaeg on kõigi jaoks toitev ja toetav. Lapses loob ema-isa täielik tähelepanuga kohalolek läheduse ja turvatunde. Unejuttu jutustav vanem viib lapse unemaa lävele. Ta aitab lapsel rutakad päevased mõtted seljataha jätta ja kehameelel vaikne rütm leida, et alustada rännakut unemaale.