Teadlased hoiatavad: tühja kõhuga ei tohiks otsuseid langetada

Foto: SCANPIX

Värske uurimus tegi kindlaks, et tühja kõhuga otsuseid langetades suureneb võimalus, et inimene otsustab vale asja kasuks.

Kliinilised uurimused näitasid, et see, kas meil on kõht täis või mitte, mõjutab seda, milliseid otsuseid me teeme: koguni 62 protsenti täiskasvanutest langetab tühja kõhu tõttu valesid otsuseid, kirjutab Female First.

Vähem kui kolmandik uurimuses osalenud inimestest suutis leida probleemile õige lahenduse olukorras, kus nad olid vähemalt neli tundi olnud söömata. Pärast tasakaalustatud söögikorra nautimist, suutsid umbes pooled osalejatest langetada õigeid otsuseid.

Antud uurimuse tulemused toetasid väidet, et madal veresuhkru tase võib mõjutada inimese mõtlemis- ja otsustusvõimet. Samuti selgus, et näljatunne võib suurendada ärritust ja viha ning mõlemad need emotsioonid mõjutavad keskendumisvõimet. 

Dr Christy Fergusson, toitumisele keskenduv psühholoog ja uurimuse autor, selgitas: «Me kõik teame, et tähtsate otsuste langetamiseks läheb tarvis aju võimekust, seega tundub olevat loogiline, et mõtlemiseks peame oma aju toitma. Glükoos on ajule põhimõtteliselt ainuke «kütuseallikas», ent paljud inimesed ei tea, et aju pole suuteline glükoosi hoiustama. See tähendab, et hoolimata söödud toidu kogusest, vajab aju umbes neli tundi hiljem uuesti energiat, et normaalselt toimida.»

Fergusson lisas, et nende uurimus tõestas, et kui aju pole vähemalt neli tundi saanud toitu, on otsuste langetamine inimese jaoks äärmiselt keeruline. Uurimuste käigus selgus seegi, et glükoos mõjutab seda, kui kergesti me ärritume. 

Siin on ekspertide nõuanded, mida ei tohiks tühja kõhuga teha:

1. oluliste otsuste langetamine - kui kõht on tühi, suureneb võimalus, et teeme vale otsuse;
2. toidupoes käimine - tühja kõhuga poodi minnes ostame asju, mida me muidu ostukorvi ei paneks;
3. partneriga tülitsemine - see võib kiiresti väga inetuks muutuda;
4. töövestlusel käimine - sa ei jäta endast head muljet, kui su mõtted on mujal;
5. hasartmängude mängimine - uurimused on tõestanud, et näljased inimesed riskeerivad rohkem oma rahaga;
6. liiklusummikusse sattumine - kuna näljane inimene ärritub kergemini, tasuks liiklusummikuid vältida;
7. karistuste mõtlemine - olgu tegemist lapse koduaresti panemise või alluva vallandamisega, neid asju ei tasuks teha tühja kõhuga;
8. klienditeenindusse helistamine - ootejärjekorras olemine ja klienditeenindajaga telefoni teel vaidlemine tekitavad paljudes inimestes stressi;
9. ohtlike asjadega tegelemine - näljased inimesed ei ole eriti ettevaatlikud;
10. sööva inimese seltskonnas olemine - madal veresuhkru tase mõjub frustreerivalt.