Laused, mille kuulmist lapsed vajavad

Kiida last, aga õigesti. Foto: SCANPIX

Iga südamega lapsevanem teab, et lapsele tuleb öelda, kui palju sa teda armastad. Seevastu hoiatavad psühholoogid, et liigne kiitmine ja lapse ülistamine mõjub tema arengule halvasti. Mida siis veel lapsele ütlema peaks?

Yahoo Parenting uuris lastearengu ekspertidelt, milliste lausete abil saab tõsta igas vanuses lapse enesehinnangut, et ta tunneks vanema toetust, aga mitte liigset survestamist.

Mudilasele ütle: «Palun tee…»

Väikelaps tunneb ümbritseva maailma vastu erakordselt suurt huvi ja kui talle ainult korrata: «Ära tee!», «Ei!», «Ei tohi!», siis mõjub see talle tõeliselt heidutavalt. Kui sa ütled selgelt ja täpselt välja, mida tahad, et laps teeks, siis on palju suurem tõenäosus, et ta saab sust aru ja käitub sinu juhiste järgi. Näiteks sakutab põnn kassi. Selle asemel, et käratada: «Ei tohi!», ütle hoopis: «Ole kassiga hell. Silita teda tasakesti.» Sellises vanuses lapse keeletaju pole veel väga hästi arenenud ja tal kulub keelu järgi õige tegevuse mõistmiseks kaks korda rohkem aega kui kulub käsu mõistmiseks.

Eelkooliealisele ütle: «Jah!»

Paljudes peredes käib laste ja vanemate vahel pidev võimuvõitlus, aga see ei pea üldse nii olema. Üks võimalus selleks on leida moodus, kuidas saaks igale küsimusele vastata: «Jah!» Kas tütar tahab rattaga sõita just siis, kui pead minema reedeõhtusele poetiirule? Selle asemel, et öelda: «Ei», proovi: «Jah, rattasõit tundub vägev! Kas sõidame laupäeval või pühapäeval?» Muidugi pead oma vastused alati hoolsalt läbi mõtlema, aga kui oled juba mõnda aega harjutanud, tulevad positiivsed vastused väga loomulikult. Kõik see on vaeva väärt, sest iga kord, kui sa midagi järsult keelad, võib sellele järgneda mangumine, kauplemine ja tüli. «Jah» kuulmine on aga jõustav.

Algkoolilapsele ütle: «See vaev tasus end ära!»

Kiitus on lapsele väga oluline. Lapse enesekindlust tõstavad lihtsad, otsesed ja positiivsed hinnangud konkreetsetele tegudele või otsustele. Algkoolilaps hakkab esimesi hindeid saama. Vanem peaks seejuures tähelepanu pöörama sellele, et ta ei keskenduks kiituses tulemusele ehk hindele, vaid hoopis lapse pingutusele. Vaid nii julgustab vanem last arenema, sest lapsel tekib arusaam, et kui ta teeb palju tööd ja pingutab, siis ta pole mitte ainult tark vaid ka võimekas. Näita lapsele, et hindad ta pingutust ja sihikindlust ning ta teeb edaspidigi püüdlikult oma koolitöid või käib trennis, ja hiljem täiskasvanuga jätkab sama mõtteviisiga tööl.

Varateismelisele ütle: «Ma kuulan sind.»

Mässumeelsel ajal vajab laps kaastunnet. Näita välja, et lapse üleelamised on sulle tuttavad ja ta ei käitu sinuga nii, nagu kõik oleks tema vastu. Kui varateismeline tunneb, et oled ka rasketes olukordades (koolikius, suhted) tema poolt, siis tuleb ta teinegi kord suurema tõenäosusega oma murega sinu jutule. Näita lihtsalt välja, et mõistad, mida ta võib tunda: «Jah, ma saan aru. Nõudepesu pole ka minu lemmiktöö. Mõistan su pahameelt.» Sellised laused aitavad lapsel tunda, et ema saab tast aru.

Teismeliselt küsi: «Mis su plaan on?»

Sa ei saa eeldada, et teismeline on vastutustundlik, kui tal pole võimalusi seda päris elus harjutada. Hakka juba varakult käsutamise ja konkreetsete reeglite seadmise asemel lapselt igasugu küsimusi küsima. Näiteks: «Kuidas sa plaanid selle projekti lõpetada?» Või: «Kuidas sa oled mõelnud endale suveks tööd leida? Kas ma saaksin sind sellega kuidagi aidata?» See näitab lapsele, et sa usud temasse ja et ta suudab ise mingi strateegia välja mõelda. Loomulikult keerab ta alguses midagi tuksi, aga ta näeb, et sa usaldad teda ja ta õpib olema iseseisvam. Usaldus on seejuures kriitilise tähtsusega. Kui teismeline teab, et vanem usaldab ta otsuseid, tahab ta ka vanemate ootustele vastata.