Miks on vanemaks saades nii raske jääda füüsiliselt aktiivseks?

Kepikõnd. Foto: Elmo Riig / Sakala

Vaatamata sellele, et arstid utsitavad inimesi tervise nimel rohkem sportima, on just vanemad inimesed eriti varmad omale vabandusi otsima. 

Psychology Today kirjutab, et kui üle 50aastane inimene pole liikuv vähemalt 2-3 tundi nädalas, võivad tal tekkida mitmed terviseprobleemid. Nende seas näiteks:

• lihasmassi, vastupidavuse ja füüsilise jõu vähenemine ning luutiheduse hõrenemine;
• tasakaalu- ja koordinatsioonihäired;
• liikuvuse ja liigeste paindlikkuse hääbumine;
• kehakaalu tõus;
• südameveresoonkonna töö nõrgestumine ja hingamisteede võimsuse vähenemine;
• rasketesse haigustesse haigestumise riski suurenemine;
• suurenenud tundlikkus meeleoluhäirete suhtes.

Paljudele vanematele inimestele võib tunduda, et nad on erksast treeningprogrammist osa võtmiseks liiga jõuetud või õrnad. Lisaks võivad nad end spordisaalides ebamugavalt tunda, uskudes, et sellised kohad on mõeldud noorematele. Kuigi liikumisrühmi on ka eakatele, on suurimaks komistuskiviks motivatsioonilangus ja paljud inimesed löövad vananedes oma tervisele käega.

Arstliku järelevalve all võib aga hea treeningprogramm ka kõrge vanuse juures aidata üle saada mõnest terviseprobleemist, mida enamasti seostatakse vanusega. Samas on uuringud näidanud, et vaid 20 protsenti üle 60aastastest liigub nädalast 2,5 tundi. Selle muutmiseks on väga oluline mõista, mis motiveerib inimesi liikuma.

Vanemate inimeste puhul on seejuures oluline enesekindlus, et treeningprogrammile kindlaks jäädes tervisenäitajad paranevad ja eesmärke täites toimub areng. Sellise enesekindluse taga on usk oma vaeva tõhususse. Psühholoog Albert Bandura selgituse järgi tähendab mõiste «enesetõhusus» usku enda võimesse teatud olukordadega hakkama saada. Sellest lähtuvalt on ta sõnastanud neli peamist allikat, kuidas enesetõhususe usku arendada.

1. Kogemuste valdamine – kui inimene on varasemalt olnud edukas mingi kindla ülesande lahendamisel või eesmägi saavutamisel (näiteks vormi hoidmine ja järjepidev treenimine), siis on see selge märk, et ta saab ka tulevikus sellega hakkama. Mida pikemalt teed edukalt trenni, seda kindlamini usud, et suudad seda jätkata. Kõige kindlamini saabki usku endasse juurutada kogemustele toetudes. Seda nii trenni tegemiseks kui ka teiste eneseületust nõudvate toimingutega hakkama saamiseks.
2. Teiste kogemustest õppimine – isegi kui kahtled enda võimetes, võid siiski innustust saada sellest, kui näed kedagi (eelistatult endasugust) hakkama saamas millegi keerulisega. Kui vanem inimene kardab liikumistegevusi, võib ta saada kindlust sellest, kui temaga räägib mõni teine (kas või võõras) eakas inimene. Paljud eakad võivad eeskujust innustust saada, kuid paraku on selliseid eeskujusid vähe. Nii tuleb abiks, kui sõbrad ühendavad jõu ja saavad liikumiseks ise kokku.
3. Veenmine – neil, kes kardavad uusi asju proovida, võib olla palju kasu positiivsest veenmisest stiilis: «Ole nüüd, kõik läheb hästi!», « Sa saad hakkama» jne. Veenmine pole küll nii mõjus kui oma kogemustele tuginemine, pealegi võib see mõjuda vastupidiselt, kui inimesele tundub, et teda sunnitakse tegema midagi vastumeelset. Samas saab end ka ise veenda, kui omale peegli ees seistes sisendad, et saad sellega hakkama.
4. Psühholoogiline seisund – viimane moodus, kuidas usku enesetõhususse suurendada, on seotud sisemiste tunnetega, mis võivad ärgitada tegema midagi rasket, näiteks trenni. Negatiivsed emotsioonid (nagu näiteks väsimustunne, ärevus jms) võivad enesekindlust õõnestada ja tekitada hirmu, et treening osutub ületamatult raskeks. Isegi kui otsustad selliste tunnetega ikkagi trenni teha, pole sooritus sama mis tavaliselt ja see võib tekitada tulevikus vastumeelsust sama treeningu suhtes. Teiselt poolt võib positiivne suhtumine muuta enesekindlamaks, sest meenuvad toredad mälestused möödunud treeningutest.

Enamasti utsitatakse eakaid liikuma veenmise abil, kuigi pikas perspektiivis pole see väga tõhus. Kõige parem meetod selleks on aidata vanemal inimesel järk-järgult oma enesekindlus taastada. Alguses peaks füüsiline pingitus olema väga leebe, et tekiks kogemus, mis kinnistaks hakkama saamise tunnet.