Kas oled vahel tundnud, et enne otsustavat nädalat on sul raske lõõgastuda? See on nii sellepärast, et keha on nn «põgene või ründa» olukorras: süda hakkab kiiremini lööma, adrenaliini pumbatakse juurde, vererõhk tõuseb. Kõige selle taga on stressihormoon. Kui selline olukord kestab pikalt, kaasnevad sellega terviseprobleemid nagu ärevus, depressioon, südamehaigused, kaalutõus ning mälu ja kontsentratsiooni probleemid. Aga mida siis teha?
Teazy.ee pakub välja mõned ekspertide soovitused stressiga toimetulekuks, millel on ka teaduslik alus.
Tõuse varakult
See võib küll tunduda uskumatu, aga kui anda endale 15-20 minutit rohkem hommikust aega, tunned end kogu päeva värskemana ja rahulikumana.
Pea meeles, et kohvis olev kofeiin hakkab mõjuma alles 20 minuti pärast. Kasuta seda aega oma päeva põhieesmärkide ja tegevuste paikapanemiseks ning mine uksest välja värskena ja rahulolevana. Tihti tormavad inimesed välja nagu raketikuulid teadmata, kuhu poole täpselt tuleks joosta. Nii nagu alustad oma hommikuid, kulgeb ka kogu päev.
Loo endale rahustav keskkond
Uuringud on tõestanud, et punane värv mõjub tihti ärritavalt ja jahedad toonid nagu hall, sinine ja roheline, mõjuvad rahustavalt. Teoreetiliselt tähendab värviteooria seda, et silmade kinni püütud värviinfo saadetakse aju sellesse osasse, mis mõjutab emotsioone. Püüa end ümbritseda rahustavate värvidega. Selleks võib olla ka lihtsalt väike tooniaktsent kontori või elutoa seinal ning kindlasti vaata kriitiliselt üle ka oma ekraanisäästja.
Tee oma sahtlid ja kodu korda
Viimane asi, mida stressis inimene teha tahab, on koristamine. Sellegipoolest tasub meeles pidada, et puhastades end ümbritsevat ruumi, puhastate ka oma meelt ja mõtteid. Vabastades end ebavajalikest esemetest korrastate ka oma psüühilist keskkonda. Alustada võiks väiksematest kohtadest, näiteks sahtlid ning üsna varsti tunnete, et naudite uut ja korrastatud keskkonda enda ümber ja enda sees.
Visualiseeri oma stressirikkad mõtted
Teate küll neid päevi, kui kõik läheb allamäge ja iga väikenegi asi ajab vihaseks. Siit väike soovitus, kuidas neist segavatest mõtetest lahti saada. Kujuta ette, et sinu mõtted on pilved taevas, mis tulevad ja lähevad. Kui hakkad uurima oma mõtteid kui lihtsalt mentaalseid objekte, siis muutuvad nad vähem ebameeldivamaks ja hirmutavamaks.
Vaata kassivideoid
Põhjus, miks videod kassidest ja väikestest lastest, kes käituvad naljakalt, on nii populaarsed, on lihtne. Vaadates pärast väsitavat päeva selliseid videoid, aktiveerite aju selle osa, mis tagab rahulikkuse ning vaigistab igasugused ärevad füsioloogilised reaktsioonid. Seeläbi vähendad nii ärevust kui ka stressi.
Laula nii, et süda hõiskab
Kuna heli mõjutab kogu keha, siis meel lõdvestub. Seda ka siis, kui laulate kooris või ümisete lihtsalt mediteerivalt. Mõned uuringud on ka juba tõestanud, et laulmine vähendab stressihormooni ning alandab vererõhku. Kui sa kohe ei ole valmis oma sisemist Rihannat valla päästma, siis alusta väikeste viisijuppidega näiteks duši all käies.
Leia omale füüsiline hobi
Stress ujutab tihti pea üle igasuguste ebaoluliste ja ruineerivate mõtetega. Et neist vabaneda, tuleb oma tähelepanu ja meeled suunata mujale. Selleks sobib näiteks töötamine aias või käsitöö ja muu sarnane. Esimesel juhul mõjutab sind positiivselt ka värske õhk ja mõlemal juhul pead sa kogu aeg täpselt mõtlema, mida teed. Oluline on suunata oma energia ühele tegevusele, mis omakorda lõdvestab meelt, kõrvaldades kõik segavad pinged.
Pinguta oma lihaseid (ja lõdvesta ka)
Lihaste pingutamise tehnika avastati juba 1930. aastal ja see on siiani väga populaarne. Idee seisneb selles, et kõigepealt pingutad lihaseid ja siis lõdvestad. Lõdvestunud keha tähendab ka lõdvestunud meelt.
Võta mugav asend ning hakka oma lihaseid pingutama. Hoia neid viis sekundit pinges ja siis lõdvestu. Alusta otsaesisest, siis liigu alla – silmad, huuled, käed, käsivarred, õlad, selg, kõht, puusad, reied, jalad ja lõpuks varbad. Kui mõni lihas on jätkuvalt pinges, pinguta ja lõdvesta seda kolm või neli korda järjest.
Hinga sügavalt
Sügavaid hingetõmbeid saab teha nii kontorilaua taga kui ka niisama asju ajades. Sügavalt läbi kõhu hingamine rahustab, sest hapnikuga rikastatud keharakud tagavad ka lõõgastunuma enesetunde. Hinga lihtsalt väga sügavalt sisse ja pikalt välja.
Loo mentaalseid tänukirju
Enne kui stress jõuab väga süveneda, õpi oma mõtteid mõjutama. Kohe kui tunned, et mingil põhjusel hakkab pinge tekkima, kujuta endale ette punast keelumärki ja hakka mõtlema sellele, mille üle sa oma elus oled tänulik. Haara sellesse tänunimekirja iga pisemgi asi oma elus. Võid selle nimekirja salvestada ka oma nutitelefoni, et kohe kui hakkavad tekkima pinged või segavad mõtted, saaksid seda lugeda.
Tunneta oma pingekohti
Kui oled tundnud, et ka pelgalt liiklusummikus seismine ajab sind plahvatama, oleks aeg proovida punkti vajutamise teraapiat. Surudes teatud punktidele oma kehal aitad vabastada lihaspingeid ja edendada vereringet. Kõige lihtsam on alustada «kolmandast silmast». See on koht kulmude vahel, kus ninajuur kohtub otsaesisega. Pane oma keskmine ja nimetissõrm sellele kohale ja hoia seal, kergelt surudes, üks kuni kaks minutit.
Nuusuta roose
Teadlased on juba ammu tunnustanud aroomiteraapia jõudu. Igaüks ju teab kui mõnus on pista nina roosibuketti või hingata sisse tugev sõõm mereõhku. Lisa paar tilka lemmiklõhna oma kehaõlisse ning saad seda meeldivat emotsiooni pikendada. Usutakse, et sissehingatud lõhnad mõjutavad aju seda osa, mis mõjutab emotsioone. Isiklikuks lõhnateraapiaks võib kasutada ka looduslikke lõhnu. Looduse lõhn pärast vihma jms mõjub kindlasti rahustavalt, sest tuletab meelde, et elu ei koosne ainult stressiallikast.