Viis levinud müüti fitnessi kohta

Foto: SCANPIX

Üha enam inimesi on hakanud tervislikust eluviisist mitte ainult mõtlema, vaid selles suunas ka tegutsema. Kuid siiski on treeningute kohta levinud mitmeid eksiarvamusi.

Igal õhtul ja hommikul võime näha tänavatel ja parkides jooksjaid, kes elavad tervislikult ja aktiivselt. Jõusaal on hommikuti ja õhtuti üha enam täis inimesi, kes teevad intensiivselt trenni oma kehakontuuride parandamiseks. Ent mitte alati ei anna jõusaalis tegutsemise tulemus tunnistust õigest treenimisest, räägivad Rexona aktiivse aluviisi kampaania «TEE:ROHKEM!» Eesti, Läti ja Leedu asjatundjad.

1. müüt – pärast koormust valutavad lihased annavad tunnistust heast treeningust.

Tegelikult viitavad pärast trenni valutavad lihased kõige sagedamini ülekoormusele. Liiga suur koormus tekitab lihaskiududes mikrotraumasid, samuti soodustab see piimhappe kogunemist, mille tõttu tekib ka valu. Seetõttu soovitatakse oma treeninguplaan läbi mõelda ja pidada nõu ka treeneriga, et ta soovitaks just teile kõige paremini sobiva kava. Nii tunnete pärast trenni mõnusat väsimust ja isegi erksust ning järgmistel päevadel ei ole vaja vaevelda kogu keha haaranud valude käes. Peeglis märkate aga soovitud muutusi juba pärast kaht kuud regulaarseid treeninguid.

2. müüt – keskkohta ümbritsevast «päästerõngast» on võimalik vabaneda igapäevase kõhulihaste treenimisega.

See on üks kõige levinumaid müüte ning siinkohal peab kurvastama paljusid selle imevahendi «tarvitajaid» – kõhulihaste treenimine ei aita paraku saavutada saledat keskkohta. Kõhulihased on selleks liiga väikesed, et vaid nende koormamine põletaks liigseid kaloreid. Ülekaalu korral (mis on enamasti ka „päästerõnga” põhjus) annavad kõige paremaid tulemusi kestvustreening, suurte lihasgruppide koormamine ja samuti tasakaalustatud toit – kõige paremini kõik koos, kusjuures toitumine määrab vähemalt 60–70 protsenti tulemusest. Tuleb vähendada kogu keha nahaalust rasvakihti, siis tulevad esile ka treenitud kõhulihased. Tugeva kõhu saamiseks piisab täiesti 2–3 kõhulihaste treeningust nädalas, tehes trenni korraga 15–20 minutit.

3. müüt – fitnessiklubisid külastavad ainult jõujuurikad ja modellid.

Tänapäeval on spordivaldkond nii arenenud, et nüüd leiavad endale sobiva füüsilise tegevuse igas vanuses ja füüsilises vormis inimesed. Klubid on muutunud kättesaadavamaks nii pakkumise kui ka rahalises mõttes. Ka treenerid on rohkem haritud. Moes on treenida nutikalt. Juba ammu pole spordiklubides nii, et seal treenivad ainult kuulsused või «lihasemäed». Fitnessiklubi on koht, kus inimesed parandavad ja hoiavad oma normaalset füüsilist vormi. Spordiklubis käimine on eluviis – inimene läheb kas enne või pärast tööpäeva spordiklubisse füüsilist trenni tegema, et tõsta toonust ning laadida maha ebavajalikku ning sageli ka negatiivset energiat.

4. müüt – pärast treenimise lõpetamist muutuvad lihased rasvaks.

Sageli kuuleb inimesi rääkimas, et siis, kui inimene loobub mingil põhjusel aktiivsest sportimisest ja treenimisest, muutuvad treenides tekkinud lihased vähehaaval rasvaks ning inimene läheb paksuks just seetõttu, et on mõnda aega aktiivselt sportinud. Ent see ei ole füsioloogiliselt võimalik. Lihased ja rasv on kaks eri tüüpi kudet. Nii võiks ju ka porgand piimaks muutuda. Tegelikkuses on asi palju lihtsam: treenimisest loobudes liigub inimene vähem ja sööb rohkem, mistõttu rasva kogus suureneb, aga lihasmass väheneb.

5. müüt – kui naine teeb jõuharjutusi, muutub ta lihasehunnikuks.

Üllataval kombel on naistel tegelikult väga raske saavutada suurt lihasmassi, sest nende organismi testosteroonitase on liiga madal. Kui sportimise tulemusena naise keha lihasmass siiski oluliselt kasvab, on naisel kas geneetilised eripärad, mida aga esineb väga harva, või ta tarvitab steroide. Jõuharjutused soodustavad küll naise lihaste kasvamist, kuid mitte nii palju, et ta näeks välja nagu lihasehunnik. Kaunid kehakontuurid muudavad välimuse ainult paremaks. Lisaks sellele on jõuharjutused naisele vajalikud, sest need parandavad rühti, lihaste ja naha verevarustust, samuti muudavad need tugevamaks luud, tänu millele väheneb osteoporoosioht.