Suviste treeningnippide lugejamängu raames kirjutab lugeja arvukatest võimalustest, kuidas saab suvel erinevaid liikumisvõimalusi proovida.
Lugeja kirjutab: edukad inimesed leiavad trenniks alati aega
13. juuni 2014, 18:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Aastaid tagasi arvasin, et ainult jooks ja paar hüpet ongi treeningtund. Kui noorena pole jooksusammu või liikumistahet kehamälus, siis ei tule täiskasvanunagi liikumisharjumust või -ideid. Selles seisus olin aastaid kinni, kuni jõudsin tagasi lapsepõlve põhitegevuseni – mänguni.
Mängisime seltskonnas noolemängu ja iga märklauast mööda heidetud nool tähendas jooksuringi ümber maja. Algul ajas naerma, kuid peale väsitavaid ringe tuli tõdemus, et tänu möödavisetele olen teinud korraliku annuse sörkivat liikumist.
Suvi on vee aeg – ujumine, päevitamine, rannamõnud. Lastega rannas müttamine ja liivalossi ehitamine on puhas lõbu, kuni õhtul voodisse heites tunned lihaseid, mille olemasolust varem teadlikki polnud. Veel aktiivsemaks saab rannapäeva teha tuulelohega. Lohe lennutamine, juhtimine, roostikust äratoomine – kõik see annab kehalise aktiivsuse ning on puhas nauding. Hoiatan, see on sõltuvust tekitav: eelmisel suvel juhtus korduvalt, et randa sai mindud korraks, kuid tagasi jõudsime ikkagi alles paari tunni pärast.
Minu jaoks on meelistegevus olnud jooksmine. Joosta võib alati üksi või elukaaslase, hea sõbraga. Pealegi motiveerib kokkulepitud jooksuaeg välja minema. Minule isiklikult meeldib hommikune jooksmine – suvisel soojal hommikul on raske kella viiest-kuuest end üles ajada, kuid samas tõmbab hommikune jooksuring päeva käima.
Ka jalgrattaga sõitmine on super. Ajaparanemine, võhma kasvamine, kaalu vähenemine – need kõik on head motivaatorid soorituse parandamiseks.
Batuudil hüppamise avastasin enda jaoks üsna hiljaaegu. Tundub küll, et mis see hüppamine ikka annab, kuid peale 10 minutit olen olnud päris võhmal. Mõnus, et see annab ülemeelikut energiat – maa ja taeva vahel olemine on alati inspireeriv olnud.
Ülimalt mõnus harrastus on discgolf, harrastus millega saab igaüks hakkama. Pealegi, mida rohkem korvist mööda visata, seda pikem on liikumise distants. Soovitan kindlasti mängida ühiselt seltskonnaga, siis ei tajugi, kui kaugel on järgmine korv või kui pikalt rajal aega on läinud.
Kui keegi püüab alles läbi mõelda, mis oleks ja saaks tema treeninguks, siis soovitan esimese asjana mõelda, mida talle lapsena teha meeldis. Mulle meeldis kõndida ja joosta, minu mehele ujuda ja jalg-, korvpalli mängida. Need alad on just praegu meie tugevamad pooled. Kui neid tegevusi täiskasvanuna avastada, siis on see palju edulisem treening kui pealesurutud võrkpall, aeroobika või jõusaal.
Olen kuulnud, et esimesed 21 päeva loovad tegevusest harjumuse. Mina soovitan keskenduda liikumise nautimisele, siis alates 22. päevast ei kujuta te enam ettegi, kuidas mööduks päev ilma rattasõidu, jooksuringi, jõusaali, discgolf’i või korvpallita.
Pealegi on suvi absoluutselt parim erinevate liikumisviiside harrastamiseks: rulluisutamine, jalgpall, rannavolle, indiaka, rattasõit, rullitamine, rulatamine, trikirattasõit, tennis, golf, ratsutamine, matkamine, seiklusparkides ronimine, välijõusaalide avastamine, metsaradade sportimisvõimalused ja isegi kiikumine võib anda koormuse, millest on pärast rammestus ja rõõm.
Suvise Laulu- ja tantsupeo taustal on lausa vajalik mahutada sellesse suvesse mõni tantsutreening või sammukeerutused pidudel ja kontsertidel.
Kõige olulisem suvisele treeningule (ning ka ülejäänud aastal) keskendudes on selle jaoks aja võtmine. Öelda, et trenniks on liiga kiire, on vaid vabanduste otsimine. Edukatel inimestel ongi kiire, aga ometigi leiavad nad selle aja, võimalused ning jõu. See teebki nad edukaks – tasakaal töö, pere ja vaba aja vahel. Innustavat sportlikku suve!