Negatiivsed tunded ei pruugi tervisele halvasti mõjuda

Foto: SCANPIX

Paljud inimesed liialdavad toidu või sigarettidega, nad ei tee trenni, on depressioonis, põevad diabeeti ja nende kolesterooli tase on ohtlikult kõrge. Kõik need tegurid omavad tähtsat rolli, kui me räägime südamehaigustest.

Suitsetamine, liigne söömine ja vähene füüsiline aktiivsus on riskifaktorid, mis võivad haiguseid, sealhulgas ka südamehaiguseid, tekitada. Kui suitsetad regulaarselt, istud palju ja topid erinevaid toiduaineid suust sisse, siis on sul südamehaiguse tekkerisk väga kõrge, kirjutab Psychology Today.

Samas ei saa eitada, et leidub ka palju ülekaalulisi suitsetajaid, kes elavad aastaid tervetena. Riskitegurid suurendavad haiguste riski, kuid need pole kõige tugevamad ennustajad. Suur hulk kopsuvähki põdevatest inimestest on suitsetajad, aga enamik suitsetajaid ei haigestu kopsuvähki.

Suitsetamine, ülesöömine ja vähene liikumine pole ainult riskifaktorid, vaid haiguste tekkepõhjused. Vastavaid teaduslikke uuringuid on raske teha, samuti on keeruline teha põhjuslikke järeldusi, kuid leidub piisavalt veenvaid tõendeid selle kohta, et kui me saaksime sekkuda ja luua elanikkonna, kes ei suitseta, on aktiivsed ja harrastavad tervislikke eluviise, siis oleks kogu riik üleüldiselt tervem. Tervem tähendab seda, et esineks vähem haiguseid ja enneaegseid surmasid. Inimesed oleksid õnnelikud ja elaksid kauem.

Kas depressioon tekitab haiguseid?

Viimasel ajal on paljud eksperdid nimetanud ka depresiooni ühe südamehaiguste riskitegurina. On kindlaks tehtud näiteks see, et kui inimene põeb kliinilist depressiooni, siis võib tal tõenäolisemalt kujuneda südamehaigus. Samuti on kindlaks tehtud, et mida õnnelikum ja rahulolevam sa oled, seda väiksem on südamehaiguste esinemise tõenäosus.

Milles on aga probleem? Pole just palju tõendeid, mille alusel saaks kindlalt väita, et depressioon on tõsine südamehaiguste tekitaja või et depressiooni ravimine aitab südamehaiguste riski vähendada. Paljud depressiooni ravile keskenduvad strateegiad ei mõjuta üldse südamehaiguste tekkeriski. Veelgi enam, mitmed uuringud on tõestanud, et depressiooni ravimine tekitab parema enesetunde ja võimaldab inimesel paremini toime tulla, ent see ravi ei mõju kuidagi südamele.

Paljud usuvad, et õnn mõjub tervisele hästi ja et depressioon tekitab haiguseid, sest on täheldatud, et need kaks käivad sageli käsikäes. Aga see ei tähenda, et õnn vastutab otseselt tervise seisundi eest või et vaid depressioon tekitab haiguseid.

Tegelikult on tehtud palju uuringuid, mis on tõestanud, et miski muu - teistsugused tunnusjooned - muudavad inimese õnnelikumaks ja tervemaks. See eristus on äärmiselt oluline, sest see mõjutab seda, kuidas me peaksime käituma, et oma tervist hoida ja parandada. Kui sa põed kliinilist depressiooni, võib sul abi olla kognitiiv-käitumisteraapiast ja antidepressantide kuurist. Aga sa ei peaks muretsema sellepärast, et depressioon mõjub su tervisele halvasti.

Negatiivsetest tunnetest on mõnikord kasu

Kui paljud meist saavad (ja tahavad) elada Hollywoodi-tüüpi utoopilises maailmas, kus me veedame päevi sõpradega naerdes ja suurtelt põldudelt muretult lilli korjates? Ilmselt mitte väga paljud. Mõnikord on lausa kasulikum ja tervislikum kogeda viha, kurbust ja vastikustunnet.

Aeg, mille me saame tervise parandamiseks ja haiguste ennetamiseks kulutada, on limiteeritud. Samuti on limiteeritud ühiskonna ressursid. Seetõttu on tähtis mõista, millised tegurid mõjutavad tegelikult meie tervist.

On kindlaks tehtud, et sotsiaalsed sidemed ja füüsiline aktiivsus mõjuvad tervisele hästi. Ka naermine tuleb kasuks, kuid ainuüksi see ei muuda kellegi tervislikku seisundit paremaks. Teaduslikult tõestatud soovitus on välja minna ja koos teistega midagi ette võtta. Kui me seda soovitust järgime, siis ei pea ka naermise ja heade tunnete pärast muretsema, need kaasnevad niikuinii.