Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2019/04/28/12008164t1hc0e3.jpg)
/nginx/o/2014/05/13/3026846t1hf42c.jpg)
Ilusate ilmade saabudes täituvad Eesti terviserajad spordisõpradega, kes eelistavad oma liikumisvajadust rahuldada värskes õhus, selle asemel et treenida spordiklubide seinte vahel. Õnneks on Eestis ka parasjagu terviseradu, mis meie liikumisharrastust soosivad. Neist radadest kirjutab lähemalt terviseajakiri Üks.
SA Eesti Terviserajad tegevjuhi Jaak Teppani sõnul on Eesti terviserajad aktiivses kasutuses aastaringselt. Talviti on palju suusatajaid, suvel muude liikumisalade harrastajaid – terviseradu kasutavad nii kepikõndijad, jooksjad, rattasõitjad kui rulluisutajad. Ikka vastavalt sellele, milliseid võimalusi konkreetne rada pakub.
Isegi tänavusel lumevaesel talvel, kui suusatamiseks soodsat aega üsna väheks jäi, oli terviseradadel tegutsejaid ohtralt. Testsündmuseks kujunes vabariigi aastapäeva nädalavahetus veebruaris, mil ürituse «Teeme koos rajalugu» osalejad kogusid kamba peale kokku enam kui 33 700 registreeritud tervisekilomeetrit, millega tehti üheskoos peaaegu tiir ümber maakera. Hoolimata nappidest suusatamiseks sobivatest ilmadest.
Radadel liigub tuhandeid
Terviserajaks loetakse korrapäraselt hooldatud rada, mida saab kasutada sportimiseks aasta läbi. Reeglina aetakse talvel rajale sisse suusajäljed. Suvel saab sama rada kasutada jooksmiseks, rattasõiduks, rulluisutamiseks, matkamiseks vm. Soovituslikult on terviseraja miinimumlaius kolm meetrit – see võimaldab seal ohutult liigelda nii suvel kui talvel, kusjuures oluline on, et talvel saaks seal suusatada ka uisustiilis.
Teppani sõnul on inimeste hulka, kes terviseradu kasutavad, üsna keeruline kokku arvutada, sest erinevalt «Teeme koos rajalugu» üritusest keegi tavaliselt oma radadel veedetud aega ega kilomeetrid kusagile kirja ei pane. «Oleme püüdnud mõõta terviseradade kasutust, aga väga täpne statistika puudub. 2011. aastast pärit umbkaudsetel andmetel koguvad terviserajad aastas umbes kolm miljonit külastust,» märgib Teppan.
Mõistagi on terviserajad kõige tihedamalt kasutuses talvel, kui neil saab suusatada. Siis liigub seal nädalavahetuse jooksul kokku umbes 30 000 inimest. Vaiksemad kasutusperioodid on kevadel, kui rajad on veel porised, ning sügisel vahetult enne talve saabumist.
Radade populaarsus piirkonniti oleneb inimasustuse tihedusest. Tallinnas kui Eesti suurimas linnas on terviseradadel mõistagi ka rohkem külastajaid. Neid jagub nii Piritale, Nõmmele, Järve ja Stroomi metsaparki kui ka linna ümbruse radadele.
Samas näiteks väikeses Rõuges on ka kasutajaid vähem, kuigi radade kvaliteet on sarnane. «Eks populaarsemad on ikka need rajad, mis on suuremates asulates või nende läheduses. Kindlasti on enam kasutajaid ka seal, kus lisaväärtusi rohkem,» lisab Teppan.
Aastaringseks sportimiseks
Talvel annab rajale eelise kunstlume tootmise võimalus – vahed kasutussageduste osas tulevad eriti hästi esile just kesisematel talvedel. Erinevused ilmnevad just suvist kasutust silmas pidades, talviti saab suusaraja teha igasugusele aluskattele. Rajakatteks võib olla koorepuru, kruus (sõelmed), muru, metsarada, asfalt. Mida universaalsem rada, seda parem. «Seepärast tehaksegi asfaldiringide äärde koorepurust jooksurada ning tihti luuakse terviseradade juurde kõikvõimalikke lisaväärtusi, näiteks jõulinnakuid, laste mänguväljakuid, seiklusradu, disc-golf, orienteerumise püsiradu (mobiiliorienteerumine), kelgumägesid,» nimetab Teppan. Mõnes paigas on otse raja servas ujumisvõimalusega järveke, rajatud võrk- või korvpalliväljak vmt.
Millised rajad võiksid olla kõige põnevamad, seda Teppan siiski esile tuua ei soovi: «Eks mul on omad lemmikud, aga meil on ju sada rada ning isegi mina ei ole jõudnud veel kõiki neid külastada. Igal kohalikul on tõenäoliselt südamelähedane ikka oma rada,» jääb Teppan diplomaatiliseks.
Igapäevaseks sportimiseks on kõige käepärasem see rada, mis kodule lähemal. Kui aga soovitakse liikumisharrastus ühendada väljasõiduga, tasub silm peale visata ka kaugematele kohtadele. Näiteks Kõrvemaa piirkond on Eestis ainulaadne, sealsetel terviseradadel on ühendatud eri keskused ja majutuskohad ning talvel on seal võimalik moodustada suusatamiseks ca 60 kilomeetri pikkune ring. Jõulumäe pakub väga mitmekülgseid võimalusi ilusas männimetsas. Alutagusel aga on väga kaunis loodus paljude väikeste metsajärvedega ja terviseradadel veel omajagu lisavõimalusi.
Mida kaasa võtta?
Kui eesmärk on terviseradadel keha treenida, on oluline kaasa võtta vajalikud vahendid. Jooksjatele on mõistagi olulised mugavad jooksutossud, rulluisutajatele ja rattasõitjatele korraliku hoolduse saanud uisud või rattad. Rõivastus on juba rahakoti ja eelistuste küsimus, kuid kahtlemata on mugavam treenida spetsiaalses trenniriietuses, selle asemel et teksades ja tänavakingadega maastikul ringi sörkida.
Mis puutub kepikõndimisse, siis võiksid algajad enne alustamist end kepikõndimise tehnikaga kurssi viia. Terviseradadel kohtab aeg-ajalt harrastajaid, kelle liikumisviis pole kõige tõhusam: kas lohisevad kepid järel või liiguvad tasakesi kehaga kaasa, ilma et ülakeha töötaks. Muidugi on käimistreening keppidega nii ehk naa tavakõnnist intensiivsem, õigele tehnikale tähelepanu pöörates saab aga liigutuste tõhusust oluliselt suurendada.
Oluline on meelde jätta, et kõnnikepid ei ole suusakepid, seega ei ole need mõeldud suusatamisliigutusi matkima. Käimiskepid peaksid liikuma külje juurest tahapoole, kusjuures kepiots pannakse maha vastasjalaga kohakuti. Samuti peaksid käed keppidega püsima keha lähedal, mitte sirutuma külje suunas kehast kaugele. Sobiva pikkusega käimiskepp ulatub küünarnukkidest täisnurkselt kõverdatud käest otse maha.
Lapsed kaasa
Väikeste laste metsa kaasa võtmine annab loodusesse minemisele teistmoodi sisu, kus väärtuseks ei ole mitte läbitud kilomeetrite hulk, vaid pigem koos oldud aeg värskes õhus. Kus seda täpselt tehakse, ei olegi nii tähtis. «Lastega võib loodusesse värsket õhku hingama minna igale terviserajale,» soovitab Teppan. Seega on mõistlik valida mõni lähemal asuv rada või puhkepiirkond.
Kui keegi soovib uurida, kas konkreetne terviserada pakub lastega peredele lisavõimalusi ja milliseid, on abiks koduleht terviserajad.ee: radade kirjeldusi läbi klõpsates avanevad alamlehed, kus on välja toodud raja lisavõimalused. Nende põhjal on juba kergem valikut teha. Mõne raja ääres on mänguväljak, mõne servas vabaõhu-jõusaal. Vahel on kasu lihtsalt teadmisest, et ligiduses ootab järveke, mille ääres on tore mängida, ujuda ja pärast rajal liikumist piknikku pidada.
Paljugi sõltub laste vanusest. Kui lapsed on veel pisikesed, võiks välja minnes kaasas olla veidi sööki-jooki, sest värskes õhus kipub kõht oodatust rutem tühjaks minema. Kasulik oleks ka huvitav mänguasi või mänguidee, sest iial ei tea, millal väsimus lapsed virilaks teeb ning siis on uus meelelahutus marjaks võtta.
Lapse kaasavõtmisest on kasu kõigile osapooltele. Ka siis, kui lapsega koos suuremat sporti ei tehtagi, kujuneb lapses tasapisi arusaam, et käik terviserajale kuulub perekonna elustiili juurde. Järgmine kord võib ta olla juba ise algataja, et lähme jälle.
Ükskõik millise treeningviisiga terviseradadel ka ei tegeleta, alati on hea liikumise lõpetuseks pühendada veidi aega venitustele. Võimlemisharjutusi saab edukalt teha nii lastega kui ka omaette. Laste puhul las olla see pigem mäng kui sund.
Venitusharjutuste tegemiseks on hea kasutada kõnnikeppe. Mõningane võimlemine ja venitamine peaks aga kuuluma ka teiste treeningviiside lõppu.
Tasub teada:
- terviserada on rada, mis on mõeldud sportimiseks aastaringselt: talvel suuskadega, suvel ratta, rulluiskudega või jalgsi liikumiseks
- terviserajad on huvilisele avatud aastaringseks tasuta kasutamiseks. Radade läbitavuse ja lisavõimaluste kohta saab infot kodulehelt terviserajad.ee
- 2014. aasta on meie terviseradade juubeliaasta – tänavuse seisuga on Eestis 100 terviserada. Lisaks täitub 10 aastat terviseradade toetamise ideest – algselt oli meil vaid 20 terviserada
- meie 100 terviseraja kogupikkus on 800 kilomeetrit
- Eesti terviseradu külastatakse aastas umbes 3 miljonit korda
- populaarsemate radade hulka kuuluvad Tallinnas Nõmme-Harku ja Pirita terviserajad, Tartus Tähtvere spordipark, Otepää ümbruses Tehvandi, Kääriku ja Tartu maratoni rajad, Pärnumaal Jõulumäe ja Reiu-Raeküla rajad, Ida-Virumaal Narva ja Alutaguse rajad, Võrumaal Haanja ja Kubija, Viljandimaal järvering ja Holstre-Polli keskus, Lääne-Virumaal Ebavere, Mõedaku ja Rakvere terviserajad
- SA Eesti Terviserajad asutajad on Merko Ehitus, Swedbank ja Eesti Energia AS. Sihtasutuse põhitegevus on Eesti liikumis- ja spordiradade väljaarendamise nõustamine, arendustegevuste koordineerimine ja finantseerimisele kaasaaitamine.
Tasub tutvuda:
- Kõrvemaa piirkond – Eestis ainulaadne, ühendatud eri keskused, majutuskohad, talvel võimalus moodustada u 60 km pikkune suusaring
- Jõulumäe – kindlasti kõige mitmekülgsemate võimalustega keskus ilusas männimetsas, kus saab teha ja proovida kõike
- Alutaguse – imekaunis loodus paljude väikeste metsajärvedega, mis pakub omajagu lisavõimalusi.