Mis juhtub kehaga magamise ajal?

Kerti Kulper
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Unega seoses mõtleme suletud silmadele, aeglasele hingamisele, unenägudele ja lõõgastumisele. Aga samal ajal, kui sina magad, teeb su keha nii mõndagi üllatavat. Ent muretsemiseks pole põhjust, sest kõik need öised protsessid on täiesti normaalsed.

Kas teadsid, et su kehatemperatuur langeb magamise ajal? Vahetult enne uinumist hakkab kehatemperatuur langema, kirjutab Woman's Day. Kehatemperatuuri langemine annab ajule märku, et on õige aeg melatoniini vabastada, mis omakorda mõjutab ööpäevast rütmi ning annab kehale teada, et on aeg magama jääda.

Lisaks kehatemperatuuri langusele väheneb magades ka kehakaal. Üks põhjus, miks tuleks kaalule astuda just hommikuti: higistades ja sooja õhku välja hingates kaotab keha vedelikku ning seetõttu oled sa hommikul kergem kui õhtul. Samalaadne kaalukaotus toimub tegelikult ka päevasel ajal, aga söömine ja joomine tasakaalustavad selle. Ent magada tuleks vähemalt seitse tundi, vastasel juhul pole tervislikest eluviisidest ja dieetidest erilist kasu.

Magades inimene kasvab. Ärgates pole sa küll supermodelli moodi pikk ja sihvakas, aga magamise käigus me kasvame tõepoolest veidike pikemaks, sest lamades ei osuta keha selgroole niivõrd suurt survet kui näiteks seistes ja seetõttu saavad selgroolülide vahel olevad kettad suuremaks muutuda.

Vererõhk langeb ja südamelöögid aeglustuvad. Kui oled puhkeasendis, ei pea keha niivõrd palju tööd tegema ega palju verd pumpama, seega kõik need süsteemid aeglustuvad. Vererõhk peab öösel langema, et südamelihasel ja vereringel oleks aega puhata. Nende jaoks, kel on probleeme kõrge vererõhkuga, on eriti oluline öösel magada vähemalt seitse tundi, sest see vähendab südamehaiguste riski.

Magamise ajal on lihased ajutiselt halvatud. Kõlab hirmutavalt, aga tegelikult takistab see sind, et sa vastavalt oma unenägudele käituma ei hakkaks.

Silmalaud on magades küll kinni, aga silmad tõmblevad. REM-une ehk kiirete silmaliigutustega une ajal liiguvad silmad ühelt küljelt teisele, kuid teadlased ei oska täpselt selgitada, miks see nii on. REM-une ajal näeme unenägusid, seega võib sel hetkel üles ärkamine olla segadust tekitav.

On teada, et mehed võivad REM-une ajal erektsiooni kogeda, aga ka naised võivad sel ajal seksuaalselt erutuda. Ja see pole üldse seotud sellega, kas näed midagi erutavat unes või mitte. REM-une ajal on aju aktiivsem, seega vajab ka rohkem hapnikku - selle tulemusel suureneb vere liikumine kõigisse kehaosadesse.

Võib-olla ei taha sa seda teada, aga magamise ajal muutub päraku sulgurlihas veidi lõdvemaks, suurendades seeläbi võimalust, et võid magades kõhutuult lasta. Õnneks on aga sinu ja kallima haistmismeel magamise ajal veidi nõrgem, seega pole tarvis muretseda.

Une ajal võib kogu keha krampi minna. Arstide sõnul kogevad paljud inimesed seda, et uinudes läheb terve keha krampi ja see on täiesti normaalne. Arvatakse, et koguni 70 protsenti inimestest võivad kogeda seda nähtust, mille jooksul lihased terves kehas tõmbuvad kokku. Osade ekspertide hinnangul võib selle põhjuseks olla ärevus ja/või ebaregulaarne uni, teiste arvates pole taolist asja aga võimalik kuidagi vältida.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles