Nahka hoiavad pakasega D-vitamiin, või, piim

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Talvine menüü peaks kindlasti sisaldama taluvõid, hapukoort ja mõistliku rasvasisaldusega piimatooteid.
Talvine menüü peaks kindlasti sisaldama taluvõid, hapukoort ja mõistliku rasvasisaldusega piimatooteid. Foto: SCANPIX

Füsioloogi ja toitumisteadlase Selma Teesalu sõnul tuleb naha tervis ja ilu peamiselt seestpoolt, sestap tuleb talvisel ajal menüüs esikohale tõsta rammusad ja D-vitamiinirikkad toidud.

Külmal ja pimedal hooajal on paljudel probleemiks kuiv ja ketendav nahk. Inimese suurima organi tervis sõltub aga ennekõike toitumisest. Suurimad nahahooldustoodete firmadki on Teesalu kinnitusel veendunud, et välispidiselt me vaid toetame nahka, kuid peamised on toidust saadavad ained.

Esmatähtis on D-vitamiini vaeguse vältimine

Naha kaitsmiseks tuleb pimedal ajal katta organismi D-vitamiini vajadus, rõhutas toitumisteadlane. Päikesepaistelisel ajal toodetakse ühendit ka nahas, kuid talvel peame valguspuuduse kompenseerima toiduga.

Eestlaste D-vitamiini puuduse tõsidust näitas ilmekalt tänavune Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas kaitstud Mart Kulli doktoritöö, millest selgus, et talvehooajal on 73 protsendil inimestest vitamiinitase normist madalam.

D-vitamiini vaeguse kahtluse korral on ühendi sisaldust organismis võimalik määrata perearsti juures. Probleemi vältimiseks soovitas toitumisteadlane talvises menüüs rõhku panna järgmistele toiduainetele:

  • naturaalne taluvõi,
  • hapukoor,
  • mõistliku rasvasisaldusega piimatooted,
  • kala.

«Mitte mingeid rasvavaeseid tooteid, see aeg on ammu möödas ja eriti talvel,» toonitas Teesalu. Eriti hea D-vitamiini allikas on kala, mis sisaldab lisaks nahale olulisi omega-3-rasvhappeid.

Menüüsse võiks lisada ka supilusikatäis oliiviõli päevas - näiteks salatite peale. Naise sõnul tuleks päikesevaesel ajal praadimisõlile, milleks kindlasti ei sobi külmpressitud oliiviõli, eelistada siiski naturaalset taluvõid, mis on D-vitamiini aspektist väärtuslikum – seda muidugi mõistlikus annuses.

Organism omastab D-vitamiini kiiresti, seega avaldub ning ka püsib positiivne mõju üsna pea pärast ühendirikaste toitude prioriteediks seadmist menüüs. Samas ei pruugi vajalikku kogust D-vitamiini talvel kätte saada vaid söögist. Füsioloog soovitas sel puhul apteegist küsida kalamaksaõli tooteid.

Kui mõnel lugejal võis siinkohal tekkida mõte, et D-vitamiini valmimist nahas saab käivitada kunstvalgus, siis solaariumit spetsialist lahenduseks ei pea. Mõningane soodne toime oleneb aparatuuri kvaliteedist ja naha eripäradest. «Solaariumiga ei asenda me mitte midagi, toiduga tuleb siiski anda korralikult D-vitamiini talvel,» toonitas naine.

Nahk vajab lisaks A- ja E-vitamiini

Talvises toitumises tuleks rõhku panna ka A- ja E-vitamiini manustamisele. Teesalu sõnul omastab organism vajaliku koguse antud ühendeid samuti eelnevalt nimetatud toodetest. Lisaks saab vajadusel apteegi käsimüügist küsida toidulisandeid, mis sisaldavad nii D- kui E-vitamiini.

Rõhutades veelkord D-vitamiini tähtsust organismis, tuleb rääkida vitamiinipuudusest tingitud suurematest probleemidest.

Tartu Ülikooli teadusportaal Novaator kirjutas septembris järgnevat:

  • D-vitamiin on ülioluline luustiku tervise seisukohalt.
  • Viimastel aastatel on üle maailmas ilmunud rida artikleid, milles on näidatud, et D-vitamiini tase organismis mängib olulist rolli veel mitmete teiste haiguste väljakujunemises.
  • Ühtekokku reguleerib see vitamiin organismis vähemalt 200 geeni aktiivsust.
  • D-vitamiini puudust on seostatud mitmesuguste vähkkasvajate kõrgema esinemissagedusega.
  • Antud vitamiini vaegust seostatakse ka südameveresoonkonna haiguste ja autoimmuunhaigustega.
     
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles