/nginx/o/2012/09/12/1315518t1hde87.jpg)
Näitlejanna Karin Rask rääkis Kroonikale antud intervjuus, et koolist teatrisse suundudes tundis ta vanemate näitlejate ees nii suurt aukartust, et kui ta oleks iga päev Draamateatri koridoris Ita Everit kohanud, oleks rabanduse saanud.
Koolist tulnud Karin Raski aukartus vanemate näitljate ees tekitas teistes ebamugavust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Koolist teatrisse jõudes oligi minu esimene õppetund, et – ole vabam, rahu, ainult rahu! Nüüd relax ja chill,» rääkis ta. «Ei see olegi nii hull, kõik on inimesed.»
Teatrikool süstis Karinisse liigagi palju lugupidamist teatritegijate vastu. «Mina austasin «vanu» õpetamatagi üle. Nii et kui mul esimesi päevi nukuteatris tuli kellegagi rääkida, siis ma hakkasin kokutama, mökutama, punastama. Ja panin sellega tegelikult kõik ebamugavasse olukorda,» tunnistas ta.
Nüüd, kui mõni noorem näitleja tuleb temaga värisedes rääkima, siis ei jää tal muud üle, kui viia vestlus kiirelt tuumani, et asjaga tegelema hakata. «Vaat see iseendana julgeks saamine oligi minu esimene õppetund päris teatrimaailma sattudes,» lisas ta.