/nginx/o/2012/09/12/1315708t1h09fb.jpg)
USA Stanfordi ülikooli teadlane Natalie Phillips tegi katseid vabatahtlike kirjandusteaduse kraadiõppuritega. Tomograafi all Jane Austeni «Mansfield Parki» lugemine ei ole kõige tavapärasem viis kirjanduse nautimiseks, kuid katsealused lugesid kuulsat romaani just sel moel.
Kõigepealt palus uurija inimestel lugeda pealiskaudselt ja tekstist kergelt üle libiseda, vahendab Tartu ülikooli teadusportaal Novaator. Seejärel lugesid vabatahtlikud sama lehekülge äärmiselt keskendunult nagu eksamiks õppides. Samal ajal jälgiti vabatahtlike ajus toimuvat.
Mõlemat tüüpi lugemise ajal oli närvisüsteem kibedasti ametis, kuid aktiivsed olid erinevad ajupiirkonnad. Uurijale üllatuseks suurenes verevool ka nendes ajuosades, mis polnud otseselt seotud nägemise ega tekstist aru saamisega.
Phillipsi sõnul on lugemiseks vajalik mitme ajuosa koostöö. See, mis närvisüsteemis lugemise ajal toimub, on ülimalt keerukas. Ainuüksi katse läbiviija palve tekstile keskenduda muutis oluliselt vabatahtlike ajuaktiivsust.
Sarnaste eksperimentide abil loodab Phillips aru saada, kuidas inimene lugemisele keskendub ning mõistab loetud teksti. Esialgsed tulemused kinnitasid seda, mida räägivad juba algklassiõpetajad – lugemine teeb ajule head. Tekstile keskendumine mõjub kui tunnetustreening, mis õpetab süvenema ja paneb tööle need ajuosad, mida me kasutame harva.