Ebaõiglus spordivõistlusel – miks oli JJ Kahe Silla jooksul naistele väiksem auhinnafond?

12. Jüri Jaansoni Kahe Silla jooksul, retkel ja ratastoolisõidul oli üle 2000 osaleja. Foto: ANTS LIIGUS/PRNPM/EMF

2. septembril Pärnus toimunud Jüri Jaansoni Kahe Silla jooks on tekitanud osaliste seas nurinat, sest nagu mitmed jooksjad Facebookis kurdavad, olevat naiste auhinnafond meeste omast tunduvalt väiksem, kuigi osalustasu oli mõlemale soole sama.

Jooksu võitnud Viljar Vallimäe sai auhinnaks 800 eurot ja Salomoni jooksujalatsid, kuid naistest kiireim Jekaterina Patjukile sai auhinnaks lisaks jalatsitele vaid 300 eurot. Sama summa sai ka üldarvestuse kolmas jooksja.

Korraldajate selgitusel on ebavõrdse kohtlemise teemana tõstatud küsimusele lihtne vastus. Nimelt premeeritakse suurema auhinnafondiga teist aastat järjest üldarvestust (I koht 800 eurot, II koht 500 eurot ning III koht 300 eurot). «Hinnates naiste tegelikke võimalusi esikuuikusse pääsemisel, mis on ilmselt ebatõenäoline, siis otsustas korraldusmeeskond sel aastal tekitada niinimetatud naiste üldarvestuse, et tagada ka naiste parimatele preemiad heade tulemuste eest,» selgitas Kahe Silla klubi juhatuse esimees Jüri Jaanson.

«Olgu veelkord öeldud, et JJ Kahe Silla jooksul on ühtekokku 16 erinevat vanuseklassi, mille parimaid autasustatakse medali, diplomi, lillede ning toetajate eriauhindadega. Siinkohal on auhinnalaud kõigile klassidele ühesugune,» tõi ta välja. «On seda olnud nüüd juba 12 jooksu järjest ning jätkame sama põhimõtte alusel ka edaspidi.»

«Mööname, et juhendisse jäänud sõnastus on ekslik ning võib anda põhjust erinevaks tõlgendamiseks,» kahetses ta. «Tegelikkuses on siin olnud käsitlemisel ainult üldarvestus ning eraldi on loodud naiste üldarvestus just eelkõige seetõttu, et naiste võimalused üldarvestuses preemiakohtadele jõuda olnuks minimaalsed, kui mitte öelda võimatud.»

Siinkohal pole korraldaja selgitusel mingil juhul tegemist teadlikku, ammugi tahtlikku, võrdõiguslikkust puudutava teoga. Kahe Silla klubi juhatuse esimees Jüri Jaanson on teema püstitanud isikuid selle eest tänanud ning lubanud, et edaspidi arvestatakse võimalikke soolist võrdõiguslikkust puudutavaid küsimusi.

Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik Mari-Liis Sepper sõnas, et tervitab väga kodanike aktiivsust sotsiaalvõrgustikus Facebook, mille tulemusena võistluse peakorraldaja Jaanson lubas järgmisel aastal pidada auhindade suurusi määrates silmas naiste ja meeste võrdõiguslikkust.

«Naiste ja meeste võrdõiguslikkus on üks põhilistest inimõigustest,» selgitas ta. «Ka spordivõistluste võitjate autasustamine peaks olema kooskõlas soolise võrdõiguslikkuse põhimõttega.»

Meeste ja naiste erinev autasustamine võib Sepperi sõnul saata osalejatele ja laiemale üldsusele signaali, et naiste spordiharrastused on spordiürituse korraldajate silmis vähem väärtuslikud kui meeste sportimine. «Olen kindel, et Kahe Silla jooksu korraldajad ei ole teadlikult arvamusel, et naissportlaste või naissoost harrastussportlaste pingutusi ja edu peaks pärgama tagasihoidlikumate loorberitega kui meessoost sportijate puhul. Korraldajad saavad seda kinnitada järgmisel aastal jooksu auhindamise reegleid muutes.»

Lisaks tõi võrdse kohtlemise volinik välja, et ka Rahvusvaheline Olümpiakomitee peab oma üheks eesmärgiks toetada naisi spordis kõigil tasanditel ja struktuurides, et järgida naiste ja meeste võrdõiguslikkuse põhimõtet. «ROK on loonud komisjoni, mis tegeleb naisküsimusega spordis. Komisjoni soolise võrdõiguslikkuse olukorra ülevaate aruandes 2008. aastast tuuakse välja kõnealuse jooksuga sarnane tendents, et paljudel spordialadel on rahalised auhinnad naistele kordi väiksemad meeste omadest,» märkis Sepper. «Samas on seal osundatud ka viimaste aastate positiivsetele arengutele. Näiteks on alates 2007. aastast Wimbledon’i tenniseturniiri auhinnad võrdsed nii nais- kui ka meestennisistidele.»