/nginx/o/2012/09/03/1297956t1h6a8d.jpg)
Prantsuse Lyoni ülikooli neuroteadlased lasid koomas ja vegetatiivses seisundis olevatel haigetel kuulata erinevaid helisid, sealhulgas ka lemmikmuusikat, mida soovitasid patsientide pere ja sõbrad.
Lemmikmuusika leevendab ajukahjustusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seejärel kuulsid patsiendid erinevaid inimeste nimesid, sealhulgas ka enda nime. Sama katset korrati ka tervete teadvusel olevate vabatahtlikega, vahendab Tartu ülikooli teadusprotaal Novaator.
Lemmiklaule kuulnud haiged reageerisid paremini oma nime nimetamisele, nende ajuaktiivsus sarnanes rohkem terve inimese ajutööga.
Uurimisrühma juht Fabien Perrin esitles tulemusi Suurbritannias Brightonis peetud teadvuse uuringute konverentsil.
Teadlasel on katsetulemustele kaks võimalikku selgitust. Meelismuusika kuulamine võib aktiveerida inimese autobiograafilist mälu – neid mäluosi, mis talletavad isiklikke kogemusi. See omakorda teeb närvisüsteemi enesega seotu suhtes eriti vastuvõtlikuks.
Samuti võivad lemmiklaulud ajutiselt ergutada teadvust ja oma nime äratundmine muutub seetõttu kergemaks.
Kas muusika tõesti suudab ajukahjustustega inimesi ravida, on veel liiga vara öelda. Perrini sõnul peab katseid kordama suure hulga inimestega. Kui need on edukad, võib mõelda sellele, kuidas saaks muusikat kasutada intensiivravipalatites.