Miks tekkis inimesel menopaus?

Foto: SCANPIX

Menopaus aitab vältida naiste konkurentsi miniatega. Sellisele järeldusele jõudsid Turu ja Inglismaa Sheffieldi ülikooli teadlased.

Virpi Lummaa uurimisrühm analüüsis Soome kirikuraamatutes leiduvaid sünniandmeid aastatest 1700 kuni 1900. Selgus, et kõige rohkem lapselapsi oli naistel, kes viiekümnenda eluaasta piiril enam ei sünnitanud, vahendab Tartu ülikooli teadusprotaal Novaator.

Laps, kes sündis peresse, kus ka tema isapoolne vanaema veel lapsi sai, suri suurema tõenäosusega enne teismeikka jõudmist.

Ilmselt oli põhjuseks see, et naised konkureerisid oma poegade naistega ning said lastelaste eest hoolitseda vaid siis, kui neil endal rinnalapsi polnud. Sellist olukorda ei esinenud, kui lapsed sündisid samal ajal nii emal kui tütrel. Sugulastest naised tegid sigimisel rohkem koostööd kui võhivõõrad.

Lummaa sõnul tõendab nende uurimus vanaemade tähtsat rolli inimühiskonnas. Menopaus tagab selle, et elujõulised naised kaotavad varakult sigimisvõime ning aitavad lapselapsi kasvatada. Uurija kinnitusel kehtivad samad seaduspärad ka praegu ning naised eelistavad vanaemaks saades enam ise mitte sünnitada.

Menopausi teket on seletatud ka sellega, et vanemad naised võivad kergemini raseduse ja sünnituse ajal surra, kuid paarsada aastat tagasi suri Soomes sünnitusel vähem kui kaks protsenti neljakümnendates aastates naistest. Ka tänapäevaste küttide-korilaste hõimudes on vanemate sünnitajate suremus sama väike. Seega on menopausi peamiseks ülesandeks leevendada naiste ja nende miniate vahelist konflikti.

Uurimus ilmus ajakirjas Ecology Letters.