Ragne Pekarev: näitlejal pole võimukusega suurt midagi peale hakata

Ragne Pekarev Foto: Virge Viertek

Vanemuise näitleja Ragne Pekarev (31) ei ole naine, kes suruks oma tahtmist läbi. Teiste näitlejatega hea koostöö hindajana teab ta, et võimukuse läbi saadud roll on ilma võimekuseta vaid linnuke kirjas, kuid ei midagi muud.

Kuidas Sinust näitleja sai ning millal mõistsid, et just näitlemine on see, millega tegeleda tahad?

Ma ei olegi seda kunagi nii otseselt mõistnud. See kutsumus on minuga lihtsalt koos kasvanud. Ma pole päris kindel, kas ma keskkooli alguses üldse teadsin, et selline kool nagu lavakas olemas on. Aga see ei takistanud meil sõpradega olla Türi Majandusgümnaasiumi teatriringi rajajateks. Peale gümnaasiumi proovisin Viljandi Kultuuriakadeemiasse, aga mind arvati viimasel päeval ainukesena välja. Oi, kuidas ma nutsin. Õppisin aasta jagu Tartus keemiat. Lavakasse ka esimesel katsel ei saanud. Kui TTÜ-s kinnisvara haldust õppisin, siis poetasin end sujuvalt ka Nukuteatri stuudiosse ja TTÜ tudengiteatrisse - ei osanud ilma olla.

Milline peaks Sinu meelest olema üks edukas näitleja?

See, kellega teised näitlejad tahavad koostööd teha. Et teistel lööks silm särama, kui kuulevad, kellega koos uus prooviperiood veedetakse.

Oled osalenud ka teleseriaalides. Kas Sulle meeldib mängida pigem teles või teatris?

Mulle meeldib mängida koos heade inimestega, kes teavad, milleks on kokku tuldud. Siis ei ole vahet, kas teater või tele. Ja meeldib siis, kui ei pea tormlema. Inimvõimete piirimail tootmine on lühiajaliselt teostatav, aga ma ei tea, kaua seda kiirelt purki aetud produkti süüa tahetakse? Aga kui enne on selgeks mõeldud, et mida ja kuis, siis võib ka mitu päeva järjest tööd teha. «Kirjad Inglile» filmivõtete ajal olid mul samal ajal 100 km eemal õhtuti etendused. Võtted olid enamasti öösel või vastu hommikut. Nii ma siis sõitsin peale etendust võttepaika ja õhtuks tagasi etendusele, nii viis päeva järjest. Kuna ma roolis ei olnud, siis sain sel ajal mõelda või magada. Aga kõik toimis, sest võtteplatsil oli suurepärane õhustik hoolimata sellest, et mul kui filminduses algajal läks mõne asja mõistmiseks kauem aega.

Augustis etendub Ivar Põllu lavatuses muusikaline vaatemäng «Naised valitsevad maailma ehk Opus Geographicum». Keda Sa selles kehastad ja kas tunned, et samastud oma tegelaskujuga?

Selle rolliga juhtus nii, et kui tavaliselt on enne proovide algust teada, kes keda mängima hakkab, siis sel korral jagas Ivar esimeses proovis osad ära. Ma olin muidugi üsna kindel, et ju ma olen Pikk Pruut ja läksin selle teadmisega ka kohale, aga kui saali sisenes Kristel Leesmend, siis meenus, et ma polegi selle trupi kõige pikem näitlejanna. Pikk Pruut jäi siiski mulle. Hetkel oleme proovidega sealmaal, et päris kindel kuju on veel välja koorumata. Otsin alles neid sarnasusi ja erinevusi. Kumma kaalukauss raskem saab olema, veel ei tea.

Kas naised tõesti valitsevad maailma?

Ivari loodud maailmas pole valitsejat tarvis. Kõik toimib ilma selleta. Igaüks otsustab enda eest ja samas austab ning toetab teisi. Oma ego on jäänud valli taha. Valitseb inimlikkus ja teistega arvestamine. Kui nii oleks igal pool, siis jääks palju prügi tootmata. Meil ei ole taskuid, mida täita ja selleks pole vajadustki. Lavastuses lüüakse muidugi see sile veepind virvendama. Mehed, kes meie maailma sisenevad, löövad kohati jalad alt ära, aga siis tuleb sellega hakkama saada, mitte minna uut maailma otsima.

Kui naiselikuks ennast pead ja milline on õigupoolest naiselik naine?

Naiselikkust on raske sõnastada. Kui naine on mehelik, siis on üsna arusaadav: kõnnib nagu mees, reageerib mehe moodi, näeb poisilik välja ja muudki. Aga kuidas ma kirjeldan, et kõnnib nagu naine? Mõjub nagu naine? On nagu naine? See vist on jälle pigem tundmuslik - naiselik naine õhkab seda Miskit. Ennast ma naiselikuks ei pea, olen liiga reaalne.

Kuid kui võimukas Sa oled? Kas oled naine, kes surub oma tahtmise läbi?

Endale oluliste ideede nimel olen valmis rohkem aega ja energiat panustama, aga selline suruja tüüp ma pole. Näitlejal pole võimukusega suurt midagi peale hakata, oluline on ikka võimekus. Võimukas näitleja võib endale mingi tee läbi saada suure rolli, aga kui võimekusest vajaka jääb, siis on lihtsalt järjekordne peaosa linnuke kirjas, ei muud.

Oled väikelapse ema. Kui palju ja kuidas on emaks saamine Sind muutnud ja mõjutanud?

Õpin olema väga palju kannatlikum kui varem. Ja ettevaatlikumaks olen muutunud. Ma ei julge enam järves kaugele ujuda, et äkki lööb kramp jalga. Pelgan üksi mööda metsi hulkuda nagu ma seda kunagi tegin. Hirme on juurde tulnud. Kohati on see ikka päris jabur. Ju see tuleneb vastutusest, mis on nüüd kordi suurem.

Ragne Pekarev

• Sündis Antslas 27. novembril 1980.
• 2006. aastal lõpetas Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (22. lend).
• Alates 2006. aastast töötab Vanemuise teatri draamanäitlejana, kuid on osa võtnud ka Tartu Uue Teatri, MTÜ R.A.A.A.M. jt lavastustest.
• On osalenud teleseriaalides «Ohtlik lend» (2007) ja «Kelgukoerad» (2007).
• 2008. aastal pälvis Vanemuise kolleegipreemia.