/nginx/o/2011/04/25/565102t1h2b66.jpg)
Kas puhata on parem aktiivselt või passiivselt, on seotud eelkõige sellega, missugune on sünnipärane neuromediaatorite ehk nn ajuõlide tase ning missuguseid tööülesandeid täidetakse, kirjutab juulikuu Tervis Pluss.
Kas puhata aktiivselt või passiivselt?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaimse töö tegija peaks puhkama aktiivselt ja vastupidi. Inimene, kes suhtleb palju tööl, vajab vaikust ja rahu. Missugust puhkust sa vajad, tunned juba intuitiivselt.
«Siiski ütleb enamik inimesi, et tunnevad end pärast puhkust tunduvalt paremini, kui on saanud mõõdukat füüsilist koormust,» ütles südamearst dr. Margus Viigimaa. «Pärast suuremat ülepingutust on aga tõesti lesimine see, mis mõjub väga hästi ka südamele ja veresoontele. Vahel on vaja üldist puhkust, et süda ja veresooned saaksid olla täiesti vaikselt, nii et nad peaaegu ei teegi mitte midagi, vaid töötavad tühikäigul.»
Kuigi viimasel ajal puhatakse juba rohkem ja teadlikumalt kui varasematel aastatel, tahab Eesti inimene dr Viigimaa hinnangul ikka ülemäära tubli olla. «On küll tore, kui suvemajas aeg-ajalt midagi füüsilist teha saab, aga tihti muutub suvekodu hoopis mure- ja pingeallikaks,» tõdes ta.
Veel selgitas arst pikaajalise stressi mõju organismile: kui stressihormoonid adrenaliin ja kortisool koormavad südame-veresoonkonna üle, ei suuda organism ühel hetkel enam normaalselt reguleerida koostööd südame ja veresoonte vahel ja tekivad südamevaevused ja pigistustunne, hirm, hooti isegi surmahirm.
Loe pikemalt ajakirja Tervis Pluss juulinumbrist!