Viis sõna, mis tuleks unustada

Foto: SCANPIX

Räägi ükskõik millise enesearengueksperdi või motiveerivaid kõnesid pidava inimesega ja kuuled, et sõnad, mida kasutad, muudavad su elu – vahet pole, kas räägid teiste inimeste või iseendaga. Seetõttu tuleks sõnu hoolikalt valida.

Vaheta välja edasiminekut pärssivad ja negatiivselt kõlavad sõnad (kunagi, mitte keegi, halb, süü) positiivsemate ning innustavamate vastu (suudan, hea, tahe, armastus) ja oledki teel õnnelikuma elu suunas. Kõlab liiga naiivselt? Võib-olla, aga see ei tähenda, et me ei võiks aeg-ajalt oma keelevara natuke korrigeerida, kirjutab Yahoo! Shine. 

On suhteliselt lihtne mõista, kuidas vaieldamatult negatiivsed sõnad võivad su õnnelikku olemist häirida. Aga kuidas on lugu tagasihoidlikumate sõnadega, nendega, mis hiilivad sisse ja segavad sind viisil, millest sa arugi ei saa? Järgnevad viis sõna tuleks ära unustada, sest neist pole meile kasu.

Peaks

Alustame lihtsaimast – see sõna on ilmselge energiaröövel: see on täis süütunnet, kahetsust ja võimutust. Kui sa peaksid midagi tegema, tähendab see, et sa ei taha seda teha, aga teed ikkagi. Ja kui sa tegutsed risti vastupidi oma huvidele ja soovidele, siis suure tõenäosusega ei ela sa enda tehtud elu.

Hüpnoterapeut Yvonne Oswald soovitab unustada ära ka sõnapaarid «oleksin võinud» ja «pean tegema». Oswald soovitab võtta tagasi kontroll ja «ma peaksin oma tööd tegema» asemel öelda «ma olen valmis oma tööd tegema». Peamine idee on see, et «peaks» on tühi sõna, mille eesmärgiks on ainult ebakindluse tõstmine. Seega mida varem selle unustad, seda parem.

Kena

See on tühi, üldine, ebamäärane ja ilmetu kompliment, mis kellelegi erilist muljet ei avalda. Kui sõbranna üritab sind mõne kutiga kokku sobitada ja ainuke asi, mis ta kuti kohta öelda oskab, on «kena», kas see aitab sul otsust langetada temaga kohtumise osas? Kui ütled kellelegi, et su lõuna tähtsa kliendiga läks «kenasti», ei tekita see kuulajas mingit emotsiooni. «Kena» on mõttetu lisand su lingvistiliste relvade seas, seega on õige aeg see kõrvale heita.

Edukas

Siin pole tahetud välistada edukuse mõtet või ambitsioonikust. Kuid üritage tähele panna, millises kontekstis ja millal seda sõna kasutate. Miks? Sest see on üks määramatu sõna, millega tihti kirjeldatakse teiste inimeste saavutusi. Sellises vormis võib see olla peen enesekriitika, illusioon, läbi mille tõlgendame teiste elusid ja saavutusi kui reaalsemaid või väärtuslikumaid kui meie endi omad seda on.

Tõde on see, et kuigi me ei pruugi end edukaks pidada, võib kihla vedada järgnevas: keegi kusagil kasutab tihti seda sõna, et kirjeldada kui imeline, andekas ja hea sa oled. Seega ära kiirusta vaid teisi selle sõnaga kirjeldama, hoia natuke kiitust ka enda jaoks.

Kunagi

See sõna on justkui kahe teraga mõõk. Ühest küljest võib see kergesti muutuda ennustuseks kui kasutad seda pealtnäha süütus väites. Jälgi kui kergesti see liigub lihtsast väitest karmiks ettekuulutuseks: «mul pole kunagi piisavalt raha, et välja süüa» muutub sujuvalt lauseks «ma ei teeni kunagi piisavalt raha, et teha, mida tahan». Või «mul pole kunagi esimesel kohtingul lõbus» muutub lauseks «ma ei leia kunagi õiget meest.» Hea viis küll oma tuleviku paika panemiseks!

Mõõga teine tera on aga see, et seda kasutatakse otsuseid tehes. «Ma ei teeks seda kunagi!» Ole ettevaatlik. See sõna võib su tulevikule panna negatiivse pitseri ja ühtlasi võib see salaja välja ilmuda, et su otsuseid ümber lükata. Võid leida end olukorrast, kus ütled või teed täpselt seda asja, mida arvasid, et ei ütleks/teeks kunagi. 

Kiire

See sõna võib antud nimekirjas tunduda üllatav, sest kas meil pole siis kogu aeg kiire? Kiire eluviis ei ole iseenesest halb või vale. Kuid selle sõna liigne kasutamine võib jätta natuke «parem kui» mulje. See paistab peaaegu olevat nagu staatuse näitaja, võistlus selle üle, kellel kiirem elu. («Sul on kaks last, käid täiskohaga tööl ja tegeled heategevusega? Sina võidad.») Kui see on asja tuum, siis tundub, et «kiire» on languse läbi teinud.

Keegi meist ei tea, kellel tegelikult on kiirem elu. Mõnikord on asi selles, et inimene ei oska oma aega planeerida või ei suuda «ei» öelda. Vahel võib «kiire» olla ka siis, kui istud kodus diivanil, vaatad krimisarja ja viilid küüsi. Kõik sõltub sellest, kuidas keegi asjadesse suhtub. Kiire olemine viitab ju sellele, et oleme aktiivsed, elujõulised ja vajalikud ning tänapäeval on ju meil kõigil tõesti pidevalt kiire. Seega tuleks lõpetada selle pidev korrutamine. Fakt on see, et kui midagi tõeliselt olulist või head meie teele satub, on kõigi graafikud järsku üllatavalt tühjad.