/nginx/o/2012/06/18/1173194t1hacfd.jpg)
Kihnus elav Virve Köster (84) on lühikese vahemaaga nii tütre kui abikaasa viimsele teekonnale saatnud, kuid raskustest hoolimata tunnistab ta, et esinemised on talle leevendust toonud ning laulud sünnivad igal pool.
Kihnu Virve: ükstaskõik, kus ma lähen, võib tulla mõte peale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Nüüd on sellest juba neli kuud, aga tunne on ikka selline, nagu istuks ta veel siin – unub ära, et ta surnud on!,» ütles ta Kroonikale.
«Kord saagisime vanamehega puid ja tegin selle käigus ühe muinasjutulaulu - juba kõik oli silmade ees, viis ja kõik - vana samal ajal saagis ja mina tõstsin siis puud eest ära,» meenutas Kihnu Virve oma laulu sündi.
«Ja järsku vanamees käratab: «Mis sa passid!», selgitas ta ning lisas, et mõtles just tuppa minna ja laulu üles märkida.
«Aga see «mis sa passid» pühkis mul kogu loo niimoodi pealuu seest ära, et tänapäevani läin´d!» lausus Kihnu Virve.