Näitleja Marilyn Jurman (26) ütles ajakirja Anne & Stiil juuninumbri kaaneloos, et kõik tema valikud on paratamatult seotud küsimusega, kuidas nad teda järgmisse punkti viivad, ning et inimesena arenemine ongi tema töö.
Marilyn Jurman: inimesena arenemine ongi minu töö
Marilyn selgitas, et kui keskkoolist tulles oled pauerit täis ja tunned, kuidas maailm on su ees valla, siis pärast ülikooli vaatad juba, et andekaid inimesi on palju ning järsku ei ole sa enam keegi.
«Iseennast tuleb uuesti sõnastada: kes ma olen, mida ma tahan saavutada, kas see kõik on õige, mida ma olen teinud? Võtab aega, et enesekindlus taas üles leida ja aru saada, et mis vahet seal on, kas ma meeldin näiteks kolleegidele või lavastajatele. Ma teen ju seda kõike ikka iseenda jaoks.»
Ta meenutas Merle Palmiste «Kälimeeste» võtetel öeldut, et kui teismeeas läheb kohutavalt palju korda, mida kõik sinust arvavad, siis umbes 30.-40. eluaastates tekib tunne, et ah, vahet pole, mina elan oma elu. Veel vanemaks saades aga mõistad, et keegi polegi sinust kunagi midagi arvanud, sest kõigil on endagagi liiga palju tegemist.
Marilyn tunnistas, et eks temal praegu kripeldab veel, aga järjest enam hakkab temagi aru saama, et las olla - on niigi palju elatud teiste meele järele ja seda pole enam vaja.
«Kõik see, mida elu mulle nüüd ette veeretama hakkab, tuleb juba natuke teistsugusele Marilynile kui varem. See on uus algus - tuleb langetada otsuseid, mis jääb minuga ja mis mitte.»
Marilyn tunnistas muu hulgas, et unistab oma kodust ja perest, kuid samas loodab, et see kõik väga ruttu ei tuleks - vastasel juhul peaks ta lükkama tagaplaanile paljud teised unistused, mis vajavad samuti ajalisi ja rahalisi investeeringuid.
Loe Marilynist pikemalt ajakirja Anne & Stiil juuninumbrist!