/nginx/o/2012/05/16/1108544t1h460d.jpg)
Kui endiselt Prantsuse presidendi Giscard d'Estaing’i naiselt küsiti, et mida ta esimese leedina teha soovib, siis Anne-Aymone Giscard d'Estaing vastas, et ta ei tahagi esileedi olla.
Valerie Trierweiler – esileedi, kes ei pea abielu oluliseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Samalaadselt vastas ka Prantsuse endise presidendi Nicolas Sarkozy (ta on abiellunud kolm korda) teine naine Cecilia Sarkozy, kui talt päriti uue rolli kohta, et ta ei näe end esimese leedina. «See tüütab mind. Ma ei ole poliitiliselt korrektne,» rääkis ta.
Francois Hollande’i ametisse pühitsemisega sai Prantsusmaa taas endale mõnes mõttes «poliitiliselt ebakorrektse» presidendiproua, kirjutab Huff Post. Valerie Trierweiler on Francois Holland’i partner – arukas ja elus paljugi saavutanud 47-aastane reporter, kes on kaks korda lahutatud ja kolme teismelise lapse ema. Ta ei pea seda oluliseks, et ei ole presidendiga abielus.
«Ma ei usu, et see eriti teemaks tuleb. Võib-olla ainult siis, kui külastame paavsti?» oletas Trierweiler. «Ausalt öeldes ei ole see miski, mis mind häiriks. Abielu on eelkõige isiklik küsimus ja puudutab meie eraelu.»
Trierweileri veendumus eraelu avalikkuse eest varjata on kahtlemata prantslaslik. Bill Maher on kunagi öelnud, et prantslastel on oma privaatsuse kohta kummaline arusaam – nimelt arvavad nad, et see peab olema privaatne. Üle 50 protsendi prantslastest eelistab kooselu abielule, isegi kui peres on lapsi.
Prantslased võtavad kultuuriliste erinevuste tõttu abielu teisiti kui näiteks ameeriklased. Nimelt suhtuvad prantslased kindlaksmääratud institutsioonidesse teatud mässumeelsusega, mis on nende loomusele omane. Prantsusmaal ei suhtuta ka vabaabiellu sotsiaalse hukkamõistuga, nagu paljudes teistes riikides. Inimesed küsivad hoopis, et milleks abielluda?
Prantsusmaal ei võeta riigijuhti ja tema partnerit kui paari, kes on lahutamatud nagu näiteks Ameerika president ja tema proua. Suur huvi presidendi ja tema parteri vabaabielu vastu on aga tekkinud ka seetõttu, et ei teata, kuidas reageerivad sellele Lähis-Ida riigid nagu näiteks Saudi Araabia, mida president peaks külastama.