:format(webp)/nginx/o/2025/02/17/16663225t1h713d.jpg)
Lähisuhtevägivald on endiselt üks tõsisemaid probleeme Eesti kodudes – politsei saab iga päev kuni 30 suhtevägivallajuhtumi teadet. Paraku esineb palju neidki juhtumeid, millest teada ei anta, kuna neid peetakse pere siseasjaks. Iga kolmas naine Eestis on kogenud elu jooksul lähisuhtevägivalda. Kuna lähisuhtevägivald mõjutab meid ühiskonnana tervikuna, siis peame märkamisel ja reageerimisel võtma ühise vastutuse.
IKEA käivitatud uue teavituskampaania eesmärk on meelde tuletada, et lähisuhtevägivallale pole vabandust ning sellele vastu astumiseks läheb tarvis meie kõigi panust.
Kahjuks pole kodu kõigi jaoks turvaline koht. «On karm tegelikkus, et kodus, mis peaks olema kõige turvalisem paik üldse, kogevad paljud hirmu, valu ja eluohtlikke olukordi. Lähisuhtevägivallal pole ei sotsiaalseid, majanduslikke ega hariduslikke piire, see võib aset leida kõikjal ja võtta paljusid eri vorme. Seetõttu peaksime kõik teadma, mida lähisuhtevägivald endast kujutab, kuidas seda ära tunda ja kuidas ohvrit – olgu selleks sugulane, sõber, naaber või mistahes abivajaja – vajadusel turvaliselt aidata või toetada ilma teda või ka iseennast ohtu seadmata. Lähisuhtevägivald ei ole pere siseasi, millega tuleks üksi silmitsi seista. Sellele vastu astumine eeldab meie kõigi panust ja me peame sellega võitlema üheskoos: riigi, erasektori, kogukonna ja üksikisiku tasandil,» ütles IKEA Baltikumi juht Inga Filipova ettevõtte pikaajalise algatuse «Märka vägivalda» uue teavituskampaania käivitamisel.
Lähisuhtevägivald ei mõjuta ainult ohvrit, vaid ka teda ümbritsevaid inimesi. See tekitab doominoefekti, mis puudutab terveid peresid, nõrgestab kogukondi ja kahjustab tervet ühiskonda. Tänavuse «Märka vägivalda» kampaaniaga soovib IKEA tõsta teadlikkust ja julgustada kõrvalseisjaid silmi lahti hoidma, vägivalda märkama ja positiivsetele muutustele kaasa aitama.
«Teades, et iga kolmas naine Eestis on kogenud elu jooksul lähisuhtes vägivalda, ei saa me endale lubada selle teema kõrvaleheitmist või vaiba alla pühkimist. Kuna lähisuhtevägivald mõjutab meid ühiskonnana tervikuna, siis peame märkamisel ja reageerimisel võtma ühise vastutuse. Lähisuhtevägivalla ohver on väga raskes seisus ning temalt nõuab abi poole pöördumine väga suurt pingutust, sealhulgas hirmudest ja häbitundest üle saamist. Seetõttu on kõrvalseisjate tähelepanu ja hoolimine lähisuhtevägivalla ennetamisel määrava tähtsusega – ohvrid ei pruugi olla suutelised esimest sammu ise astuma,» ütles sotsiaalkindlustusameti vägivallaohvrite teenuste talituse juhataja Andrea Kink.
Ta rõhutas, et teadlikkust lähisuhtevägivallast ja abi saamise võimalustest tuleb järjepidevalt suurendada, kuna nii jõuavad vägivalda kogenud vajaliku abini. «Keegi ei tohiks vägivalda märgates kõrvale vaadata. Vastupidi, normaalsuseks peaks saama see, et reageerime alati, kui märkame vägivalda. Kui olukord on ohtlik, tuleb viivitamatult helistada hädaabinumbril 112. Kui on vaja nõu küsida, saab helistada ohvriabi numbril 116 006,» selgitas Kink.
Teavituskampaania loovkontseptsiooni aluseks ja probleemile tähelepanu juhtimiseks kasutatakse levinud fraase, mis pisendavad lähisuhtevägivalla tähtsust. Kampaania informatiivne osa keskendub lähisuhtevägivalla liikide ja abi saamise võimaluste tutvustamisele. Teadlikkuse tõstmiseks ja muutustele inspireerimiseks kaasatakse ka lähisuhtevägivalla eksperte.
«Kampaanias kõlavad vabandused, nagu «Nad ju alati tülitsevad» või «See pole mingi vägivald – ta ju ei löö teda», toovad esile ühiskonnas ringlevate levinud fraaside tegeliku ohu. Sellised repliigid mitte ainult ei takista abi saabumist, vaid ka pisendavad lähisuhtevägivalla tegelikku koledust, pannes selle näima nii väikese ja tähtsusetuna, et probleemist endast kiputakse mööda vaatama. Seetõttu on kampaanias kesksel kohal mõte, et lähisuhtevägivallale pole vabandust – see on meeldetuletus meile kõigile, et oleksime tähelepanelikumad,» lisas Inga Filipova.
Sotsiaalkindlustusameti spetsialist usub, et lähisuhtevägivalla probleemi alahindamine tuleneb sageli ebapiisavatest teadmistest. «Kulunud repliigid lipsavad üle huulte, sest inimestel pole piisavalt teadmisi vägivallamärkide äratundmiseks. Eriti puudutab see vägivalda, mis füüsiliselt silma ei hakka ning võib avalduda majanduslike piirangute või vaimse allasurumise ja kontrollina. Kuigi lähisuhtevägivalla teema on ebamugav ning me pigem ei tahaks sellele mõelda, on aeg hakata teadmisi ja infot ammutama. Lähisuhtevägivald ei ole Eestist kuhugi kadunud ja me peame sellele ühiselt vastu astuma,» ütles Andrea Kink.
Kampaanias, mis algas terves Baltikumis veebruari alguses ja kestab märtsi alguseni, kasutatakse väli- ja digimeediat, kogemuslugusid kirjeldavaid artikleid, ekspertarvamusi ning IKEA oma kanaleid.
Kampaania on osa IKEA pikaajalisest algatusest «Märka vägivalda», mis toetab ettevõtte visiooni luua paremat igapäevaelu paljudele inimestele, sealhulgas suurendada koduse elu turvalisust. IKEA panustab kolme suunda: teadlikkuse tõstmine, naiste tugikeskuste värskenduskuurid ning ettevõtte töötajate kaasamine ja toetamine, sealhulgas teavitustegevused ja psühholoogi konsultatsioonid IKEA töötajatele ja töötajatest vabatahtlikele, kes osalevad naiste tugikeskuste ümberkujundamises. Kõigis kolmes Balti riigis toetatakse naiste tugikeskuseid, parandades vägivallaohvrite ajutisi elutingimusi. Alates algatuse sünnist 2020. aastal on Baltikumis renoveeritud kuus tugikeskust. Tänu algatusele on kokku renoveeritud rohkem kui 1300 ruutmeetrit elamispinda. Värskenduskuurid jätkuvad ka 2025. aastal.
• Ohvriabi kriisitelefon 116 006 (24/7) või palunabi.ee.
• Lasteabi telefon 116 111 (24/7) või lasteabi.ee.
• Sotsiaalkaitseameti tugiliin vägivallast loobumiseks 660 6077 (tööpäeviti 10–16).
• Ohuolukorras võta lähisuhtevägivallast teatamiseks ühendust hädaabinumbril 112.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)