«Stress aitab kaasa kortsude ilmnemisele mitmel viisil,» selgitas dr Chiu. Kõige levinum on see, et stress tõstab kehas kortisoolitaset, mis omakorda soodustab kollageeni ja elastiini lagunemist. Nii jääb nahk õhemaks ja tekivad kortstud. Samuti vajutavad oma templi stressist tingitud näoilmed – nagu murejooned otsmikul ja kulmude vahel.
Stress võib kaudselt kortse põhjustada, kui see viib teatud käitumismustriteni, näiteks ülearune alkoholi joomine, suitsetamine ja vale toitumine, mis kõik mõjuvad nahale halvasti.
Stress ja kõrge kortisoolitase süvendavad ka juba olemasolevaid põletikulisi nahahaigusi, nagu ekseem, psoriaas ja akne. Stress tekitab ka põletikulisi reaktsioone kehas, näiteks ajab keha paiste, eriti armastab stress kõhtu punnitada.
Seetõttu on väga oluline juhtida stressi – nii püsid ilus, terve ja õnnelik. Lisaks piisavale unele ja tervislikule toitumisele aitab ka näiteks meditatsioon nahka parandada. Kuigi ennetus on alati parem kui ravi, aitavad murekortse taandada retinoidid, SPF ja C-vitamiin. Samuti on abi professionaalsest näohooldusest, nagu mikronõelumine, laserteraapia ja keemiline koorimine.
Tähtis on ka igapäevane nahahooldus koos päikesekaitsekreemiga, vahendab Byrdie.