Peep Vain: intelligentne inimene muutub vananedes ilusamaks ja ägedamaks

Peep Vain on kreisi vend. Tahab teha ja teebki! Oota, kuidas? Miks tal asjad untsu ei lähe? «Lähevad! Mul läheb ikka väga halvasti ka,» tunnistab mees. Ometi pani ta püsti enneolematult julge avantüüri – homme toimub Alexelas kontsert, sõu ja seiklus, kõik ühes. «Tuhat on mulle just paras publik, selline õdus,» ütleb Peep bravuurikalt.

Saabun Alexelasse päev enne suursündmust. Laval käib kibe töö ja elevus on õhus. Astun lavale ja hooman – see saal on ikka hiiglaslik! Pikk on pink neist artistidest, humoristidest ja meelelahutajatest, kes pole niivõrd suurt ampsu isegi sihtida söandanud. Ja siis tuleb Peep Vain ja teatab: «Palun mulle Alexela saal, tuhat on mulle just paras.» Ning üle tuhande inimese on ka tulemas.

Oled öelnud, et oli suur pinge, kuni raamat valmis sai. Aga nüüd oled ise rahul. Millega?

Kõige rohkem, et see üldse valmis sai. Printsiip oli: näita, ära räägi, ära püüa õpetada. Lugu asetab lugeja seikluste keskele, laseb näha läbi minu silmade. Ja see tuli ilus – tekitas meeleliigutuse.

Vaatad, et nii noor, ilus, nunnu poiss. Või tunned end samasugusena praegu?

Ma arvan, et intelligentne inimene muutub vananedes ilusamaks ja ägedamaks. Pigem tunnen sellele noorele Peebule natukene kaasa. Samas imetlen tema pealehakkamist ning paksust ja vedelast läbi minekut. Aga noh, nalja saab ka, et olen moeikooniks – tukk ja kollased froteepüksid...

Kommentaarid