Eesti moeloojate hulgas võib ühe käe sõrmedel üles lugeda talendid, kes aastakümneid tipus püsinud. Seda unikaalsem on Aldo Järvsoo tähelend, kes tähistab sel sügisel 30 loomeaasta täitumist.

Sel puhul korraldas ta 26. oktoobril Niguliste kirikus suurejoonelise etenduse. Julge samm? Kindlasti. Kuid piletid said otsa minutitega ja saali mahtus soovijatest vaid kümnendik. Modellidena astusid lavale naised igas vanuses, kasvus ja kaalus. Seegi oli julge, samas õiglane samm. Moes on rääkida, et mood on kõigile, aga lava ikka piitspeenikesi ja verinoori modelle täis laduda. Kas see pole pisut silmakirjalik? Aldo Järvsoo on värskendavalt aus – tema tõesti teeb seda, mida räägib.

Kuid moest räägime seekord kõige vähem. Räägime hoopis armastusest – kuidas minna lahku nii, et endiste kallimate vahel ei puhkeks sõda. Kuidas matta lähedast, matmata mälestusi? Kuidas mitte end elusana matta? Järvsoo avab ukse oma sügavasse, sooja südamesse.

Tähistasite suure etendusega Nigulistes 30 aasta täitumist moes, miks just nii ja miks just seal?

Niguliste on minu jaoks väga eriline koht. Moegurmaanid mäletavad – 26 aastat tagasi toimus mul seal samuti moeetendus ja üle kõigi nende sadade sõude mäletatakse seda siiamaani! Lavale tõin kollektsiooni, mis oligi minu elu. Jätsin väga palju asju välja ka.

Kommentaarid (1)
Copy