ÜLLATAV ⟩ Levinud vaimse tervise parandamise praktika võib olla kahjulik

Tähelepanelikkuse praktika (mindfulness) on tänapäeval väga levinud. Foto: Shutterstock

Kuna tähelepanelikkuse praktika (mindfulness) on midagi, mida saab kodus tasuta harjutada, kõlab see kui ideaalne vastumürk stressi ja vaimse tervise probleemide vastu. Selle negatiivsed mõjud on avalikkuse eest aga varjule jäetud.

Tähelepanelikkuse praktika on üks budistlikel alustel põhinev meditatsiooniliik, mille puhul keskendud sellele, mida praeguses hetkes tajud ja mõtled.

Budistlik õpetaja Ronald Purser kirjutas oma 2023. aastal ilmunud raamatus «McMindfulness», et tähelepanelikkuse praktikast on saanud omamoodi «kapitalistlik vaimsus». Isegi paljud ateistid ja agnostikud, kes praktiseerivad tähelepanelikkust, usuvad, et sellel on vägi suurendada rahu ja kaastunnet, vahendab ScienceAlert.

Esimesed Indiast leitud tõendid selle kohta, et meditatsioon võib tekitada depressiooni ja ärevuse sümptomeid, on üle 1500 aasta vanad. Need on Dharmatrāta meditatsioonikirjas, mille on kirjutanud budistide kogukond.

Üks 2022. aasta uuring, milles kasutati 953 inimese valimit USAs, kes mediteerisid regulaarselt, näitas, et üle kümne protsendi osalejatest koges kõrvaltoimeid, mis avaldasid märkimisväärset negatiivset mõju nende igapäevaelule ja kestsid vähemalt ühe kuu.

2020. aastal avaldatud, üle 40 aasta kestnud uuringute ülevaate järgi on kõige levinumad kõrvaltoimed ärevus ja depressioon. Neile järgnevad psühhootilised sümptomid või luulud, dissotsiatsioon või depersonaliseerumine ning hirm või terror.

Uuringud tuvastasid ka, et kahjulikud mõjud võivad ilmneda inimestel, kellel ei ole varasemat vaimse tervise probleemi, ja neil, kes on meditatsiooniga vaid mõõdukalt kokku puutunud, ning need võivad viia pikaajaliste sümptomiteni.

Eetilisus?

Tekib küsimus, kas on eetiline müüa mindfulness'i rakendusi, propageerida inimestele meditatsiooni või isegi kasutada seda kliinilises praktikas, ilma kahjulikke kõrvalmõjusid mainimata? Arvestades tõendeid selle kohta, kui mitmekülgsed ja sagedased need mõjud on, peaks vastus olema eitav.

Uuringud selle kohta, kuidas mediteerimist ohutult harrastada, on alles hiljuti alanud, mis tähendab, et selle kohta ei ole veel selgeid nõuandeid. Laialdasem probleem on aga see, et meditatsioon tegeleb ebatavaliste teadvusseisunditega ja meil ei ole psühholoogilisi teooriaid, mis aitaksid meil neid seisundeid mõista, vahendab ScienceAlert.

Kui meditatsiooni ja tähelepanelikkuse praktikat soovitatakse kasutada heaolu- või terapeutilise vahendina, tuleb avalikkust teavitada ka selle võimalikest negatiivsetest kõrvalmõjudest.