/nginx/o/2024/08/01/16259393t1hee57.jpg)
Meil kõigil on paremaid ja halvemaid päevi, kuid kui rasked päevad muutuvad uueks normaalsuseks, võid olla sattunud depressiooni küüsi, mis ei pruugi alati kurvameelsusena ilmneda. Need harjumused ja käitumisviisid töö juures võivad märku anda ligitikkuvast depressioonist.
See on haigus, mida põeb 280 miljonit inimest üle maailma. Depressioonis inimene on sagedasti nähtavalt kurb ja kurnatud, kuid paljudel juhtudel võivad ilmneda ootamatud nähud. HuffPost kogus kokku mitme terapeudi tähelepanekud töö juures, mis võivad olla masenduse varjatud märgid.
Kolleegid ei pruugi iialgi aimata, et kannatad depressiooni all, kui oled tööl tegus ja usaldusväärne.
Aktiivsed ja tegusad inimesed võivad ka hoolimata depressioonist olla rapsijad. Näiteks kui inimesel on käsil abielulahutus või ta peab hooldama haiget pereliiget, on just tema see, kes soovib tööl kõige rohkem panustada, keerulisi probleeme lahendada, ületunde teha ning ärireisidel käia. Sellised inimesed toituvad tööl saadavast tunnustusest ning väldivad iga hinna eest oma koduseid raskusi.
See, kuidas sa kolleegidega käitud, peegeldab seda, kas sul on lihtsalt halb päev või midagi tõsisemat. Eemaldumine töökaaslastest ning endasse kapseldumine on tavapärased depressiooni nähud.
See võib ilmneda nii, et varem võttis inimene koosolekutel aktiivselt sõna, aga nüüd istub tagumises reas või lausa unustab koosolekud ära, väldib tööolenguid ja -üritusi, leiutab strateegiaid, kuidas ülemuse ja kolleegidega mitte suhelda, suunab oma kõned automaatvastajasse , vastab e-kirjadele aeglaselt või unustab üldse vastamata.
Äärmisel juhul võib inimene selliselt toimides isegi töö kaotada.
Kui töö ärategemine ja isegi tööle jõudmine muutub igapäevaseks lahinguks, võib see samuti depressioonile viidata. Inimene ei kuule hommikul äratuskella, hilineb, ei pea tähtaegadest kinni, ei käi enam kolleegidega lõunal, on muutunud enda ja teiste suhtes väga kriitiliseks. Sellele tuleb tähelepanu pöörata eelkõige siis, kui on toimunud muudatus inimese käitumises ja suhtumises.
Depressioon võib teha inimese väga kergesti ärrituvaks, süütenöör on väga lühike nii kolleegide, klientide kui mis iganes asjaolude suhtes.
Loomulikult ei tohi kohe järeldusi teha, kui mõni tööülesanne osutub igavaks ja tüütuks, jälgida tuleb pikka aega kestvat apaatiat ja tujutust töö juures. Märka, kui töö enam absoluutselt rahuldust ei paku.
Kui nimetatud kirjeldused klapivad sinu käitumisharjumustega tööl, on võimalik kohe abi otsida ning olukorda parandada.
Kuula, mida su keha su tervise kohta räägib. Oled sa väsinum kui tavaliselt? Kas tarbid alkoholi või teisi mõnuaineid? Kuidas sa magad? Kas sa liigud piisavalt? Kas tunned eri kehapiirkondades pingeid?
Räägi oma tunnetest ja olukorrast lähedastele või usaldusisikule. See aitab eemaldumise ja kapseldumise vastu ning ei jäta sind enda sisse vangi.
Mine nõustaja juurde – depressioon allub reeglina ravile. Professionaalne abi on väga oluline. Nemad annavad kõige täpsema raviplaani. Uuri, kas sinu tööandja toetab psühholoogilise abi saamist.
Hinda, kas töö mõjutab su vaimset seisundit.
Tööalased saavutused, märkamine ja kiitused võivad mõjuda positiivselt ning aitavad võidelda depressiooni vastu. Püüa aru saada, kuidas tööl käimine sulle mõjub – kas sümptomid leevenevad või süvenevad.
Ära jää oma murega üksi!
Kui vajad kohest abi:
/nginx/o/2022/05/31/14590398t1had71.png)