Õnnetu vettehüppe tõttu halvatud Dave Rakverest ei anna alla: eriti suur rõõm oli ise oma nina sügada
22. november 2023, 19:00
Dave on 30-aastane Rakvere noormees, kelle elu poolteist aastat tagasi täielikult muutus. Traagiline õnnetus jättis Dave'i kaelast altpoolt täielikult halvatuks. Kuid tema puhul on tegu otsustava võitlejaga, kes ei anna iial alla.
Dave räägib oma saunajärgsest vettehüppest, et see oli üks elumuutev hüpe, kus idee ja teostus ei läinud omavahel kokku. «See juhtus 2022. aasta 21 mail. Mõte oli hüpata ühtmoodi, aga välja kukkus kahjuks teisiti. Miks, seda ma ei tea, kuna see hetk on mälust justkui pühitud.»
Väikesed eduhetked on need kõige suuremad
Õnnetuse järel oli kohe selge, et Dave ja tema lähedased teevad kõik võimaliku, et noor mees uuesti jalule tõuseks. Pärast viimast taastusravi on paranenud tema istumistasakaal, käte liikuvus, jõud ja kohati ka tundlikkus.
«Taastumine on olnud küllaltki edukas. Eks on ette tulnud ka takistusi, aga need on ju ületamiseks,» on Dave positiivne. Ta kinnitab, et väga suur õnn on absoluutselt igast väikesest edusammust. Eraldi mainib ta aga üht suurt rõõmu: «Tead, kui hea on, kui lõpuks sain oma nina sügada!»
Mees tegeleb iga päev kodus võimlemise, treenimise ja liigutamisega, lisaks on ette nähtud taastusravi. «Kodumaist taastusravi toetab riik. Peamine taastusravi toimub Haapsalu neuroloogilise rehabilitatsiooni keskuses (HNRK) ning sealsed inimesed on imelised. Arstid ja õed, terapeudid, hooldajad – kogu sealne kollektiiv on südamega asja juures. Kahjuks aga on ravi maht ebapiisav, väheneb ajas ja nii jääbki igale patsiendile aega pigem vähe.»
Kindel soov ja plaan jalule tõusta
Mehel on siht ja soov sõita detsembris Austriasse, sest on leidnud sealt võimaluse enda liikuvuse taastamiseks. «Protseduur, kuhu sihin, on tüvirakuravi. Konkreetselt minu ravi on suunatud seljaaju taastusravile. Mida kiiremini ravile saab, seda parem, kuid tuleb silmas pidada, et tuleks anda ka aega oma kehale taastumiseks. Täna leian, et minul on aeg seda ravi proovida.»
Südamlik aitaja
Krõõt on suure ja sooja südamega naine, kellele Dave on onupoeg. Tegus naine kinnitas, et maailmast ei ole raha otsa saanud, see tuleb vaid üles leida. Seega otsustas ta selleks, et aidata Dave'il taastuda, raha koguda. Ta valmistab käsitsi südamekujulisi kõrvarõngaid, millest saadud raha läheb kõik Dave'i välismaale mineku fondi.
Kui Krõõt tegi postituse, et inimesed aitaksid tal aidata, juhtus tõeline ime: nii paljud tahtsid aidata ja kõrvarõngaid soetada. «Olen tänaseks valmistanud südamlikke südameid juba ligi 150 paari ja ühtegi pole alles,» on ta tänulik ja imestunud korraga. «Pean vaikselt juurde tegema.»
Krõõt on kindel nagu ilmasammas, et kui vaid tahta ja tegutseda, saab siin maailmas kõigega hakkama. «Dave pole kordagi mõelnud alla anda, aga ega me ei laseks ka,» muigab naine. «Olen tema kõrval kindel nagu kalju ja alati toeks.»
Dave paneb kõigile südamele, et tüviraku siirdamisele minek on tema isiklik otsus ja arvamus, mis põhineb tema pikale uurimisele ja leitud infole. «Kuna täna on see protseduur veel nii-öelda alternatiivravi kategoorias ja sada protsenti garantiid ei saa keegi anda. Samas ei anna seda garantiid ka ükski muu protseduur. Seega leian, et kui see ei tee halvemaks ning on lootust, siis tuleb proovida. Seda enam, et maailmas on edulugusid siin ja seal pool ookeani.»
Tüvirakuravi on väga kallis ja selleks vajab Dave meie kõigi abi. Kindlat garantiid seljavigastuste ravis ei anta, kuid noormehe diagnoos ja senised edusammud annavad lootust, et just see ravi võib tema puhul edukas olla. Kui tunned, et saad abikäe ulatada ja ühe noore mehe taastumisele lootust anda, saad toetada ülekandega.
Ravi maksumuseks on esialgu prognoositud 12 000 eurot, millelel lisnduvd Dave'i ja tema saatja reisi- ja majutuskulud. Osa summast on heade inimeste abil juba leitud, aga suur tükk on veel puudu.
EE981010011929936221 Dave Sarnet
Lootus ja tänu
Tubli mehe sõnul ongi taastumine enamasti pikaajaline protsess, mida ei saa hinnata sõnadega «kiire» või «aeglane». «Inimesed on jalule tulnud ka kümne aasta järel. Tähtis on olla positiivne, teha trenni, loota parimat ning kõige olulisem ilmselt on olla hoitud ja armastatud. Siinjuures pean tegema sügava kummarduse neile kõigile, kes on mind aidanud siiani jõuda. Üksi oleks liiga keeruline kui mitte võimatu. Olen südamest tänulik!» Erilise tänu soovib Dave edastada Katrele: «Tänu temale olen ma tänase päevani vastu pidanud ja ilma temata ei oleks ma siin, kus ma olen.»
Praegu mööduvad mehe päevad trennide, ravivõimaluste otsimisega ja kõige muu igapäevasega. «Elu tuleb edasi elada, arvestada tuleb lihtsalt sellega, et 99 protsenti tegevusi vajab käepikendust ehk teist inimest. Kõik kes soovivad end täpsemalt kurssi viia või mind toetada leiavad kogu info ja jooksvad uudised ning edusammud Facebooki lehelt Dave & Katre.»
Lõpetuseks ütleb sihikindlusest pakatav Dave, et miski pole lõplikult läbi, kuni see pole läbi. «Uskudes ja pingutades jõuab kaugele. Tsiteerides saatusekaaslast, siis kuigi hetkel võib eesmärk tunduda kauge, tuleb teha neid väikseidki samme ning nendest rõõmu tunda. Ka minult võeti algul igasugune lootus, kuid täna ma olen siin. Saan aru, et sinisilmselt lootust ei saa ega tohigi anda, kuid suunata ja utsitada tuleb. Aga kui arst väidab, et teha pole midagi ja lepi sellega, mis on, siis nii mõnigi inimene loobub üldse edasi pingutamast. Sihikindlalt võiduka lõpuni!»