Täna, 1. veebruaril pärjati NOËP ehk Andres Kõpper aasta popartistiks ja aasta meesartistiks. Ta võttis hiljuti ette hulljulge teo: andis esimese Eesti artistina tõeliselt suure staadionikontserdi Tallinnas A. Le Coq Arenal. Mitte ükski siinne muusik pole veel julgenud 13 000-pealist publikut kokku meelitada. Aga NOËP ongi teerajaja.
Tema oli esimesi, kes lendas sooloarstina maailma muusikataevasse, tegi iseenda kulul julma nalja ning rääkis siiralt depressioonist. Kuidas ta julgeb? «Ma ei julge alati nõu anda. Nõu andmisel on suur jõud.»
Kohtume Faehlmanni kohvikus üürikesel hetkel, mis jääb Kõpperi päevas raadiost lavale tormamise vahele. Tulen varem, et häälestuda, ja püüan valida koha, kus ta võiks end võimalikult mugavalt tunda. Kõpper saabub ja üllatub rõõmsalt: «Sa ei kujuta ette – ma täna juba istusin siin, täpselt sama koha peal. Kust sa teadsid?» Ei teadnudki, tundsin. Intuitsioonist räägime täna veel. Samuti julgusest, surumisest ja suure kontserdi korraldamise hullumeelsusest.