Kas peale trenni kohvikus koogi söömine on okei? Kas «patutoidu» peab iga kord välja teenima? Või tavatoidu? Või hoopis välja treenima? Fitbody looja Egle Nabi vastab, kuidas süümepiinadega koormatud mõtetega toime tulla.
ÄRA STRESSA ⟩ Just nii palju «patutoitu» võid endale iga päev lubada
Kas Egle Nabi sööb siis kooki?
«Läksin just mõned päevad tagasi trennist kohvikusse ja sõin koos õega ühe maitsva saiakese. Tavaliselt armastan šokolaadikooki, aga seekord võtsin selle imemaitsva, mahlase ja pehme pohla-marsipanisaiakese. Kõrvale võtsin kaerapiimaga cappuccino, mis on samuti minu lemmik,» kirjutab Egle Nabi.
«Aga – ma ei käinud trennis sellepärast, et kook välja «teenida». Ma läksin oma õega kohvikusse, sest mulle meeldib temaga aega veeta ja ühtlasi armastan aeg-ajalt magusat süüa. Ma käisin trennis, sest ma tõepoolest armastan ka treenida! Ma ei arva, et pean midagi välja teenima – ei pastat ega ka midagi muud, mille järgi mul isu parasjagu on,» jätkas ta.
«Ilmselgelt ei söö ma kooki iga päev ja mu toitumis- ning treeningharjumused on suures pildis tervislikud, mistõttu ei ole mul ka väga tihti isu ebatervisliku toidu järele.»
Kas patutoidud on üldse olemas?
Teema on tohutult oluline, sest väga paljud naised kannavad endaga pea iga ampsuga kaasas pidevat süütunnet. Kuulen pea iga päev, kuidas tembeldatakse mõningaid toite «patutoitudeks». Menüüst jäetakse toite või isegi toidugruppe (nt teraviljad, suhkur, rasvad) kardinaalselt välja ning kui aeg-ajalt «keelatud» toite tarbitakse, ei ole süütundel otsa ega äärt. Süüakse liiga vähe, piirates päevast kalorite tarbimist isegi 1500 kcal peale, pööratama tähelepanu toote koostisele ja toitainesisaldusele.
Mis juhtub, kui end liigselt piirata?
Egle Nabi leiab, et ükski äärmus pole hea ning enda liigne piiramine on kindlasti äärmus. Väga range toitainegruppide välja jätmine kipub olema ebarealistlik plaan: restorani või külla sattudes on pea võimatu reegleid järgida ning suure nälja korral ei suudeta end harilikult ka piirata. See ei käi mõistagi inimeste kohta, kellel on toidutalumatus või mõni tervise seisukohast vajalik piirang.
Süües aga liiga vähe ja väikese toitainesisaldusega toitu, ei saa keha piisavalt energiat ning toitaineid. Mõlemal juhul on tagajärg sama: süüakse mingitel hetkedel liiga palju või ollakse pidevas dieet-trenn-libastumine-tsüklis.
Sellega kaasneb aga tohutu süümepiinakoorem, mis tekitab omakorda stressiseisundi. Proovitakse veel rangemaid piire seada või hoopis toitu välja treenida, suurendades treeningkoormust ja tehes pikki kardiotrenne.
Kui palju «pattu» on normaalne?
Mida siis teha? Kus on tasakaal? Tõde on tegelikult lihtsam, kui paistab. Kui sul on enamik ajast tervislikud toitumisharjumused, siis on sul väiksem isu vähem tervisliku toidu järele, sest kehal on kõik vajalik toimimiseks olemas. Kui aga isu tekib ja tunned, et just see kook või pitsalõik sobiks päeva ideaalselt, siis ei juhtu su vormiga mitte midagi, kui selle ära sööd. Söö ja naudi! Isude tekkimine võib olla seotud ka näiteks vähese unega. Magusaisu põhjustest ja nendega hakkama saamisest saad lugeda siit.
Arvesta, et su keha kulutab päevas 1000–1500 kcal (olenevalt kaalust ja kehakoostisest) juba ainult ärkvelolekuga. Sa ei pea ka enda igapäevast toitu välja teenima ega treenima: su keha vajab toitu selleks, et argipäevatoimetusi teha.
Viis nõuannet, kuidas toiduga seotud stressi vähendada:
- Jälgi, et su toidulaud oleks vähemalt 80 protsenti ajast tervislik: toitainerikas vähe töödeldud kvaliteetne tooraine, palju köögivilju, täisteratooted jne.
- «Patutoite» ei ole olemas! Kui tunned vahel isu vähem tervislike toitude järele, siis naudi nende söömist ilma süümepiinadeta (eeldades, et järgid eelmist punkti).
- Väldi ebarealistlikke toitumispiiranguid, nagu toidugruppide välja jätmine või väga vähene kaloritarbimine.
- Kui tunned, et pead toidu välja teenima või treenima või oled pidevas dieet-piirang-tsüklis, siis proovi oma mõttemustreid samm-sammult muuta ning teha rohkem tasakaalus valikuid. Tulemused ei tule üleöö, kuid on püsivad.