Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

TOITUMISE KOHTA KÄIVAD MÜÜDID Ma pole paks, mul on lihtsalt jäme kont! (1)

Copy
Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. Foto: frantic00/Shutterstock

Ma pole paks, mul on lihtsalt jäme kont! Pits alkoholi annab sooja! Paastun, sest see puhastab keha! Kuid, kas ikka on nii? Toitumisteadlane Tiiu Liebert lükkab ümber toitumisega seotud laialt levinud müüdid.

MÜÜT: Kartul, makaronid, riis ja leib teevad paksuks.

Kartul on küll üsna suure energiasisaldusega, kuid ainult kartulist on väga raske end paksuks süüa. Täisteraleib sisaldab palju kiudaineid, mis on kaalust allavõtja sõbrad. Makaronitooted ise ei anna energiat väga palju, lisakilode allikaks on hoopis kastmed: hapukoore-, majoneesi-, peki-, hakkliha-, juustu- või vorstikaste – need kõik annavad päris palju energiat.

MÜÜT: Külmutatud köögiviljad on kallid ja madala toiteväärtusega.

Vastupidi. Köögiviljade puhastamisel on kaod küllalt suured, külmutatud köögiviljade puhul ei lähe midagi kaotsi. Külmutatud köögiviljasegud on valmistatud tavaliselt hooajal, mil viljade vitamiinide sisaldus on maksimaalne ja nende säilitamisel on vitamiinide kaod suhteliselt väikesed.

Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. Foto: Yevhen Prozhyrko/shutterstock

MÜÜT: Ma pole paks, mul on lihtsalt jäme kont.

On meditsiiniline fakt, et näiteks ühepikkuste meeste luude raskuse erinevus ei ületa tavaliselt 500 grammi. Seega saab "kontide" süüks ajada umbes pool kilo ülekaalu.

MÜÜT: Söömine pärast kella 8 õhtul teeb paksuks.

Ei ole tähtis, millal sa sööd, vaid kui palju sa sööd. Kaal kasvab siis, kui söögist-joogist saadud energiahulk ületab energia kulutamise. Tõsi, õhtuti ei ole tõesti kasulik palju süüa, sest seedimine häirib und ning samuti võivad söödud lihtsuhkru- ja tärklisekogused minna kergemini keharasvaks, kuna õhtusel ajal on inimesed reeglina vähem aktiivsed.

Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. Foto: Damir Khabirov/Shutterstock

MÜÜT: Saunas saab liigsetest kilodest lahti.

kahjuks ei saa. Saunas kaotame rohkesti vedelikku, kuid joomise käigus taastub kaal kohe.

MÜÜT: Mida rohkem sporti tehes higistada, seda rohkem kaal kaob.

Kahjuks nii see ei ole. Kaalu langetamiseks ehk rasvade põletamiseks on otsustav õige pulsisagedus. Kirvereegel on, et treeningu ajal peab inimene olema võimeline suhtlema, sest ainult siis toimub veel rasvapõletus. Jätke sobiva pulsisageduse leidmiseks meelde järgmine valem: 0,6–0,7 x (220 – vanus) ning sellise pulsisagedusega peaks treenima järjest vähemalt 45 minutit.

MÜÜT: Paastumine on tervislik viis organismi «puhastada».

Nälgimise ajal hakkab keha energiaallikana kasutama oma kudesid. Aju peamiseks energiaallikaks on glükoos, mille varusid jätkub meie organismis vähem kui ööpäevaks. Kui organismi glükeenivarud on otsas, siis hakkab organism sünteesima glükoosi aminohapetest, lagundades skeletilihaste, maksa jt. organite valkusid. Paastumine kahjustab tervist ja on mõttetu, selle kahjulikud tagajärjed avalduvad alles pikema aja möödudes.

Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. Foto: Nicoleta Ionescu/shutterstock

MÜÜT: Inimene peaks jooma vähemalt 8 klaasi vett päevas.

Meie kliimavöötmes ja vähese kehalise koormuse puhul vajab täiskasvanud inimene ööpäevas kokku umbes 2,5 liitrit vedelikku, millest 1–1,5 liitrit peaks saama jookidega ja ülejäänu toiduga. Paljud toidud sisaldavad suures koguses vett. Kui juua teed ja mahlu, süüa suppi, puu- ja köögivilju, puudub igasugune vajadus nii suure koguse vee joomiseks. Puhta vee vajadus on umbes 2-3 klaasi päevas. Kehaline koormus ja kuum kliima võivad vee vajadust suurendada, aga sellest annab organism ise märku.

MÜÜT: Destilleeritud vee rohke joomine aitab puhastada organismi.

See võib tervist lausa ohustada, kuna destilleeritud vesi ei sisalda mineraalaineid ja rohkel joomisel viiakse paigast ära rakkude vedelikutasakaal: liigne vesi tungib rakku, rakud paisuvad ja võivad kahjustuda.

MÜÜT: Pits alkoholi annab sooja.

See mulje on petlik. Alkohol suunab vere nahakapillaaridesse ja paneb õhetama. Tegelikult alkohol jahutab keha.

MÜÜT: Vein ja õlu kui lahjad alkohoolsed joogid ei tekita sõltuvust.

Tähtis ei ole see, mida sa jood, vaid kui palju sa jood. Kaheliitrisest 10%-lise õlle pudelist saab sama palju alkoholi kui pooleliitrisest viinapudelist.

Vaata lisa: https://toitumine.ee/kuidas-tervislikult-toituda/muudid-toitumise-kohta

Tagasi üles