VIDEO JA GALERII ⟩ «See on üks samm edasi alasti käimisest!»

Tanel Veenre tunnistab, et kõige parema meelega käib ta ise üldse alasti ringi ning pool päeva ta tavaliselt seda teebki. Aga kui siis midagi tuleb selga ajada, on järgmine samm sellest siidist kaftan – avar, mõnus, ei ahista kusagilt. Veenre tuliuus kollektsioon «Kiir» ühendab loovtalendi kaftanikire ja sügava armastuse rahvakunsti vastu.

Tanel Veenre tõi hiljuti lavale terve aiatäie rahvusromantikat. Tema kollektsioon «Kiir» andis rahvakunstile värvi, vormi ja kerguse, millest meie esiemad vaid unistada võisid. Kuidas see sündis?

«Vabadus on minu jaoks väga oluline motivaator,» jutustab kunstnik. «Riided deklareerivad seda vabadust. Ma ise olen selline inimene, et esimese poole päevast olen üldse alasti kodus. See on minu hipiunelm, kus keha on kõige vabam. Ja kaftan on alastusest üks samm edasi – ma tegelikult olen ju alasti, ainult mingi õhkõrn siidine pilvekene on ümber.»

Tanel Veenre kollektsiooni «Kiir» esitlus, autor modellide keskel. Foto: Kalev Lilleorg

Tanel Veenre «KIIR»

Pühendatud tänavusele laulu- ja tantsupeole.

Voogavast triibulisest siidist kollektsioon, kus eesti rahvakunsti pärand saab kergema ja modernsema vormi.

Iga mudel on kunstniku unikaalselt komponeeritud digitrükitud kangast.

Rõivaid täiendavad ehted, peakatted ja aksessuaarid.

Vaata videointervjuud Tanel Veenrega

Linnainimese rahvariided

Tanelit innustas oma igikestvat rahvakunstikirge taas ellu äratama sel suvel peetav laulu- ja tantsupidu. «Minu eesmärk oli luua linnainimese rahvariided,» resümeerib autor. «Mugav, õhk käib läbi, tuul puhub alla, hea elu riided. Minu eesmärk on julgustada inimesi ennast oma riietes vabalt tundma. Et me ei riietuks kellelegi teisele ega ahistaks iseennast. Need riided ongi vabaduse väljendus, boheemlik unelm.»

Loe ka: «Teie olete daam?» «Kahjuks jah, aga ma olen hästi mehelik!»

Kes ei mäletaks oma lapsepõlvest kokkupuuteid rahvarõivastega! Need on imekaunid ja käsitöömahukad meistriteosed, seda ei sea kahtluse alla keegi. Aga katsu sa tihedas ja raskes villases triibuseelikus suvepalava käes ennast mugavalt tunda, miljon krooget puusal!? Laulukaare all hoiti naeratus näol, aga higi voolas mööda selga. Tanel Veenre võttis Eesti triibumustrite elujõu ja käiste ilu, aga kandis need hoopis voogavale siidile. Eesti unikaalsed rahvarõivad on vaevalt kunagi varem olnud sedavõrd kandjasõbralikus vormis!

Loe ka: AITÄH, ARMAS INIMENE | Viljandis rõõmustab aiapidaja möödujaid lõhnavate õitega

Käised ja kört pole kunagi olnud nii kerged! Foto: Kalev Lilleorg

Sinised triibud puhastatud koloriidis. Foto: Kalev Lilleorg

Koloriidimaiad mängud

Eesti rahvarõivastel on väga täpsed tavad ja traditsioonid, mis värve kusagil kasutati ja kuidas. Tanel võttis tundliku koloristina rahvakultuuri ainese ning vormis uued triibulised värvimaailmad. Kuid osa mudeleid jäi ka algkoloriiti. «Ma tegin nii ja naa,» kirjeldab Tanel. «Triibuliste kaftanite osas kasutasin palju tuntud mustreid. Aga kuna olen väga koloriidimaias, siis valisin ka värvikombinatsioonid, mis mind kõnetasid. Ja kruttisin kõvasti toone. Ma ei pannud ikkagi punast, rohelist ja kollast kõrvuti, vaid lahutasin nad osadeks ja tegelesin iga gammaga eraldi. Minu lemmikrahvariided on Pühalepa leinariided – selline melanhoolne ja tavatu Eesti kombo: sinine, tumesinine, must, kollane ja valge.»

Tanel Veenre lahutas rahvakunsti gammad eraldi perekondadeks - tuletoonid. Foto: Kalev Lilleorg

«Ma arvan, et see oli üks esimesi esteetilisi kirgi, mis küttis mind kuus-seitse aastat ühtejärge,» räägib Tanel. «Ma teadsin kõiki maakondi! Ja laulu- ja tantsupidu oli minu jaoks Meka – pühamu. Mind ei huvitanud miski muu! Ainult rahvakultuur ja missivalimised. Need kuidagi esteetiliselt õilistasid minu kunstnikuhinge. Kolmandast eluaastast peale olin ma ninali maas ning joonistasin lõputult rahvatantsijaid ja laulukoore.»

Mood tuli lavale rahvaviiside tõlgenduste saatel, mida naiskammerkoor Sireen. Lauljadki olid viimane kui üks etenduse tarvis Tanel Veenre loomingusse riietatud. Foto: Kalev Lilleorg

Naised taas tanu alla?

Tanelil on lapsepõlvest alles üks pilt, millele ta joonistas Intsikurmus üles terve laulupeo rongkäigu. «Kleepisin paberid kokku, kuusteist lehekülge. Pidi ju jäädvustama kogu selle ilu!»

Kollektsiooni võimendas rahvakunstist inspireeritud stilistika, modernsed tanud, erksavärviliste paeltega rõngaspalmikud ja ehted, mille suurejooneliste vormide varjus peitusid samuti äratuntavad folklooriviited. Botiku aed oli kaunistatud tuules hõljuvate paeltega ning moodi kandnud kaunitare tõstsid uhkelt esile hiidkõrged, erksavärvilised platvormkingad.

«Mind on aksessuaar ja detail alati huvitanud,» tunnistab Tanel. Tema leidlikult maagilised peakatted on aastatepikkuse loometee jooksul saanud lausa omaette legendiks. «Aga keegi ei pea tanu kandma, midagi ei pea!» Esitlusele tulid ka uued tilgakujulised kõrvamarjad ja sokid, millel jätkuvad Taneli uljad triibud. Proovi neid kontsakingadega – pöörane 70ndate hõnguga efekt on tagatud.

anel Veenre pöörased triibud jätkusid sokkidel ning kõrvamarjad kolisid tanudele. Moeimpeerium laieneb hoogsalt. Foto: Kalev Lilleorg

«Ma ju tegelikult ei loo tooteid, vaid loo kõnelemise vajadus on suur,» selgitab autor. Kunstnik ei pea ennast tootedisaineriks, sest ta lähtub loomingus kunstilistest kaalutlustest. Kuid üllatava kombel suudab Tanel olla võrselt tugev mõlemal suunal - tema loodud siidistest kaftanitest mugavamat ja kehasõbralikumat moeasja pole olemas. «See kollektsioon ei suhestu kuidagi moemaailma hoovustega. See on minu lugu! Mulle meeldib luua meeleolu ja elamust palju rohkem kui mingisugust kleiti või pintsakut. Olukord on alati huvitavam kui ese.»

Triibugammast inspireeritud pükstükk. Foto: Kalev Lilleorg