Reigo Ahven: «Enda ja tantsupartneriga mitte toime tulev mees on üks õnnetu asi!»

Reigo Ahven on soovitab kõigil meestel rahvatantsuga tutvust teha. See hoiab Eesti pärimuse elus ning lisab ka tublisti enesekindlust. Foto: Eero Vabamägi
Copy

Reigo Ahven sakutati kõrvupidi rahvatantsu juurde, et ülevoolav energiapomm end seal maha mürgeldaks. Aga salamisi sai ta külge ka sügava armastuse Eesti pärimuse vastu. «Mu emapoolsed vanavanemad on põlised Seto kultuuri kandjad. Iga päev maal olles, sealt lahkudes või sinna saabudes, lauldi veerand tundi enne, kui midagi juhtuma hakkas.» 

«Kui ma läksin esimesse klassi, siis lisaks muusikakoolile ja klaverile otsustasid minu vanemad minu pulbitseva ja ülevoolava energia suunata rahvatantsu,» meenutab Super Maarja Orchestra 2.2 bändis musitseeriv Reigo Ahven.

Vaata ka: VÕRRATU REAKTSIOON | Kange kolmeaastane ei uskunud isa hoiatust, et tšilli on tuline

Reigo Ahven pojaga - armastuse Eesti pärimuse vastu sai ta kaasa oma perest, vanavanematelt ning annab edasi oma lastele.
Reigo Ahven pojaga - armastuse Eesti pärimuse vastu sai ta kaasa oma perest, vanavanematelt ning annab edasi oma lastele. Foto: Erakogu

Energia maha laadimise plaan töötas hästi - endalegi üllatuseks mürgeldas Reigo rahvatantsumanufaktuuris «Sõleke» kokku tervelt 11 aastat. «Samas pole üldse raske mõista tagantjärele miks, sest see õpetas mind hindama seda pärimust. Mul oli seal väga lähedasi sõpru ning ma teadsin kogu aeg, et üks enda ja oma tantsupartneriga mitte toime tulev mees on üks õnnetu asi,» räägib muusik.

Reigo Ahven on täna täpselt sama energiline ja elurõõmus, kui kunagi pärimusmuusika ja rahvatantsuga pihta hakates.
Reigo Ahven on täna täpselt sama energiline ja elurõõmus, kui kunagi pärimusmuusika ja rahvatantsuga pihta hakates. Foto: Eero Vabamägi

Ahven on tantsupidudel ise esinenud rohkem kui suudab täna kokku lugeda. Laulmisega aga oli asi pisut tagasihoidlikum. «Koorilauluga olen kokku puutunud skautide poistekooriga seotult ja sain ka laulupeol käe valgeks. See oli vist 1994. aastal Tartus. Sai lõõritatud nii, et pilk vaat’ et läheb tasku. Õnneks päriselt vist nii hullusti ei kirenud,» muheleb muusik.

Midagi hoida, midagi kaitsta

Igal ühel on rahvamuusikani jõudmisega oma lugu, aga Ahvenal poleks kuidagi sellest pääsu olnud. «Rahvamuusika on minu jaoks olnud praktiline elu osa seoses minu emapoolsete vanavanematega, kes on põlised seto kultuuri kandjad ning iga päev maal olles, sealt lahkudes või sinna saabudes, lauldi veerand tundi enne, kui midagi muud juhtuma hakkas. Mulle annab see tunde juurtest ja midagi, mida hoida ja kaitsta,» jutustab Ahven, kelle isa oli Estonia Klaverivabriku üks juhtidest. Seega oli auasi, et tema poeg ei ole musikaalselt kirjaoskamatu.

Läbi aegade on rahvatants ja -muusika olnud populaarne ning on seda ka täna. Nii tahtis ka bändi lauljanna Maarja Soomre koolis populaarsete laste seas olla ning liitus rahvatantsu rühmaga. «Kõige popimad poisid ning tüdrukud käisid rahvatantsus ja puhkpilli orkestris. Seega mina sattusin sellesse maailma eeskuju tõttu arvatavasti,» meenutab ta, et seal sai alati palju nalja.

Pärimusmuusika liidab. Maarja Soomre koolis populaarsete laste seas olla ning liitus rahvatantsu rühmaga.
Pärimusmuusika liidab. Maarja Soomre koolis populaarsete laste seas olla ning liitus rahvatantsu rühmaga. Foto: Erakogu

Raudne laulja

Sänni Noormetsa käes sünnivad viiulist kaunid helid ning aeg-ajalt astub ta Super Maarja Orchestra 2.2 bändis üles ka vokaaliga. Kui Ahven alustas rahvamuusika teekonda tantsuliselt, siis Noormets laulis nii lasteaias kui kooli kooris: ««Raudne laulja» ütles mulle õpetaja. Tundsin rõõmu, et olen milleski väga hea,» meenutab Noormetsa. Ent mitte vaid laulurõõm polnud see, mis toona neiu kooriproovidesse ajas. «Olin ka suur väljasõitude fänn. Käigud ettelaulmistele, festivalidele ja laulupidudele olid alati põnevust ja tahet täis – vahel aga esinemisega võis olla nii ja naa, sest esinemisärevust tundsin juba sellest ajast peale, kui end esinemas mäletan.» Kuna aga esinemisnärv oli ainult väike osa kogu esinema mineku seiklusest, ei saanud see takistuseks.

Väikesest kohast pärit Noormetsa vaimustas pealinnas toimunud pidustuste suursugusus. «Olles väikesest kandist pärit, pisikest kasvu ja pigem introvertne väike inimene, siis pealinna melu, ja seda eriti laulupeo ajal, on jäänud lapse mõtetest eriti meelde – võib ette kujutada, kuidas seda rohket infot ja kiiremat tempot sisse ahmisin ning kui pikad tundusid sõidud Piritalt Kopli kooli, kus ööbisime. Ilm oli väga soe ja bussis ei olnud ruumi ka ümber pöörata – hoidsime kaaslastega kindlat silmsidet ja itsitasime, et küll see suure linna elu on ikka veider.»

Saku Valla XIV Laulu- ja Tantsupäev 

Esineb ligi 700 rahvatantsijat ja lauljat. Neid saadab armastatud muusikutest 11-liikmeline bänd, kes lapsepõlvest peale rahvamuusikagat armastanud.

Algab 3. juunil kell 15.00 Saku Mõisapargist rongkäiguga.

Pidu jätkub 15.30 Teaduse 1 õuel kontserdiga.

Õhtu lõpetab simman koos Super Maarja Orchestra 2.2 bändiga. Bändi koosseisus astuvad üles Arno Tamm , Maarja Soomre, Sänni Noormets, Krista Citra Joonas, Karolin Vetevoog, Juhan Uppin, Tanel Sakrits, Jaan-Eerik Aardam, Rain Rämmal, Jüri Leek, Reigo Ahven.

Üritus on tasuta.

Kui proovides tundus kõik nii väike, siis laulu- ja tantsupidudel on kõik väga suur. Soomre sõnab, et ka tema kõige eredamad mälestused on alati olnud tantsupeod: „Suurel staadionil said noored kokku ja kõik tantsisid seda sama tantsu, mida aasta otsa harjutati. Eriti mäletan seda võimsat tunnet, kui lõpuks suurel platsil kõlas muusika, mida igapäevaselt sai tundides pisikese kõlariga maki pealt harjutatud. Ka Sakus saab olema võimas see, kui salvestatud muusika hakkab kõlama elavas esituses.“

3. juunil peetakse Sakus valla XIV Laulu- ja Tantsupäeva, kus esinejaid saadab võimas live-muusika. Muusikud ise ootavad pidupäeva samuti põnevusega. «Sakus on see pidu väga oluline kultuuri tähistus, sest ma ise arvan, et meie tantsu- ja laulupidude traditsioon ja läte on rohkem nende lokaalsete ja pisut pisemate pidude nägu, mitte nende kõige suuremate moodi,» mõtiskleb Ahven. «Meil on suurepärane ansambel, kes saadab nii koore kui tantsijaid, esineb väga ägedas laiendatud koosseisus ning ühtaegu kõlab nii tavapärasemat repertuaari kui värsket ja põnevat kaasaegset uusloomingut. Tasub väga tulla, saada osa ja olla uhke!»

Loe ka: EESTI MEHED ON RÄÄKINUD | «Kõrged kontsad ei ole seksikad, need on hoopis...» 

Reigo Ahven - multitalendist mees astub üles Saku Valla XIV Laulu- ja Tantsupäeval.
Reigo Ahven - multitalendist mees astub üles Saku Valla XIV Laulu- ja Tantsupäeval. Foto: Eero Vabamägi
Tagasi üles