Päevatoimetaja:
Heidi Ruul

CHA CHA CHA Andunud austajanna lasi oma pepule Käärijä tätoveerida

Käärijä sarm on inspireerinud fänne avaldama austust viisil, mis on pisut püsivam kui lihtsalt rohelistesse riietesse riietumine. Näiteks lasi üks soomlanna oma tagumikule tõelise kunstiteose teha. Vaata alt fotot!

Eurovisiooni lauluvõistlusel teise koha saanud Käärijä, õige nimega Jere Pöyhönen, jõudis oma «Cha Cha Cha'ga» eurooplaste südametesse. Muusik on lühikese ajaga suutnud koguda juba päris palju fänne ja kasvatanud näiteks oma Instagrami jälgijate arvu mõnelt tuhandelt enam kui poole miljonini.

Loe ka: ELU PÄRAST EUROVISIOONI | Käärijä: mõnikord tuleb peitu jääda, et seda kõike taluda

Mõned fännid on aga soovinud austusavalduseks rohkemat teha, kui lihtsalt rohelisesse riietuda. Näiteks 31-aastane Noora Niemi lasi äsja oma tagumikule suurelt Käärijä näo tätoveerida. Noora räägib väljaandele MTV Uutiset, et tätoveeringu idee oli täielik äkkmõte.

«Nägin sotsiaalmeedias Käärijä tätoveeringute konkurssi ja mõtlesin, et pagan, äkki peaksin ka endale ühe tegema. Samal sekundil oli kuidagi üsna selge, et kui ma juba teen, siis olgu see kõige paremas kohas ehk tagumikul,» räägib Noora.

Tätoveerimist ei läinud ta muidugi kohe niisama tegema, vaid Noora seadis protseduurile kaks tingimust.

«Tegin Facebookis postituse, et kui Käärijä võidab ja saan oma postitusele 200 meeldimist, siis tätoveerin Käärijä oma tagumikule. No 200 sai päris ruttu täis,» naerab Noora.

Noora tätoveerija Ville Tonteri otsustas veelgi õli tulle valada ja ütles, et kui postitus saab 5000 meeldimist, teeb ta selle tätoveeringu naisele tasuta. Polnud kahtlustki, ka see arv sai ruttu täis!

Nagu Eurovisiooni fännid hästi teavad, ei võitnud Käärijä rahvusvahelise žürii häälte tõttu lauluvõistlust, kuid Noora otsustas pisiasjadesse mitte takerduda.

«Maailma silmis on ta võitja! Et Jere rasket tööd austada, otsustasin siiski tätoveeringu teha. Meile, soomlastele, on teine ​​koht samuti nagu esikoht,» rõõmustas Noora.

Foto Noora tätoveeringust:

Tagasi üles