ETTEVAATUST ⟩ See õhtune tegevuste kombinatsioon mõjub ajule kui mürk

Foto: Shutterstock

Mõte takerdub, asjad ununevad. Keskendumine on raske. Nagu elaks udus – ajuudus. Ajuudu ei ole tegelikult teaduslik termin, vaid see peegeldab olemist, kus mõte ei voola korralikult, motivatsiooni pole ning enesetunne on väsinud.

Selliseid sümptomeid nagu ajuudu võivad põhjustada paljud erinevad asjad, nagu unepuudus, tõsine stress või mõni haigus (näiteks hüpotüreoidism). Ajuudu võib tuleneda ka sellest, et aju on lihtsalt ülekoormatud. Mida parem on aga aju tervis, seda paremini hallatavad ajuudu sümptomid.

Ajuudu saab leevendada ja ennetada aju tervist toetava eluviisiga. Ehk siis tavapäraste pikaajaliste harjumustega – mitte kiirete ajutiste tegevustega.

6 võimalust oma aju tervise eest hoolitsemiseks:

Maga piisavalt

Puhkus ja taastumine on hea aju tervise eelduseks. Öö on aju aeg enda eest hoolitsemiseks ja välja puhkamiseks, vahendab Ilta-Sanomat.

Füüsiline aktiivsus

Treening mõjutab aju mitmel kasulikul viisil. Näiteks suurendab see aju verevoolu ja aju saab toitaineid. See soodustab aju funktsiooni ja taastumist.

Uuringute kohaselt suurendab regulaarne treening eelkõige kahe ajupiirkonna, otsmikusagara ja hipokampuse aktiivsust. Mõlemad on õppimise ja mälu jaoks üliolulised. 

Treening suurendab muu hulgas dopamiini ja norepinefriini kogust ajus. Need neurokemikaalid suurendavad koheselt erksust ja aitavad keskenduda.

Tervislik toitumine

Näiteks köögiviljad on uuringute kohaselt aju tervisele kasulikud. Erinevates köögiviljades, marjades ja puuviljades leiduvad fenoolühendid aitavad kaasa aju taastumisele. Ka oomega-3-rasvhapped ja kiudained soodustavad aju taastumist.

Inimsuhted

Inimesed on sotsiaalsed karjaloomad, mistõttu on ülioluline vähemal või rohkemal määral lähedastega aega veeta. Seetõttu on aju välja töötanud funktsioonid, mis tekitavad meile tugevat sotsiaalset valu, kui meie lähedusvajadus ei ole rahuldatud.

Üks näpunäide:

Pange oma nutitelefonid käest, kui veedate aega oma lähedastega. Need sotsiaalsed hetked taastavad aju kõige paremini, kuid mitte siis, kui telefon korduvalt segab. Tehke nalja, mängide mänge, ajage niisama juttu – need on parim ravim väsinud ajule!

Päikese valgus

Valgus mõjutab nii erksust kui ka meeleolu. Hea oleks iga päev õues valguse käes viibida. Naudi hommikul võimalikult palju valgust, eelistatavalt ilma päikeseprillideta. Nii ärkab sinu aju kiiremini ja jääd õhtul varem magama. 

Stressi reguleerimine ja emotsionaalsed oskused

Liigne stress on ajule mürk. Uuringute kohaselt võib stress mõjutada ka mälu.

Lühiajaline stress on hea, sest see aitab toime tulla hetkelise, reaalse või kujutletava ähvardava olukorraga. Kuid pikaajalise stressi korral jääb inimesel «võitle või põgene» režiim sisse, mis on kahjustav. Seeläbi muutub kogu organismi hormonaalne tasakaal: nõrgeneb immuunsüsteem, süvenevad põletikulised seisundid, mureneb isegi aju otsmikusagara ehitus ja talitlus. See mõjutab otseselt õppimis- ja mälufunktsioone.

Väldi katastroofilist kombinatsiooni

Aju tervist tuleb hoida ja seda saab edendada kogu elu. Keskea lähenedes muutub see üha selgemaks.

Näiteks kui oled ristsõnade lahendamises hea, pole see enam parim võimalik viis aju tervise seisukohast. Hea on alustada uute hobidega, nagu tantsimine või golf. Uus liikumist eeldav tegevus on parim, mida saad oma aju heaks teha keskea künnisel.

Igas vanuses inimesed peaksid vältima ühte kombinatsiooni, mis on aju tervisele üsna hävitav: püüdes õhtul paari klaasi veiniga lõõgastuda ja samal ajal sotsiaalmeediat sirvida.

Teatavasti mõjutab und juba üks doos alkoholi ning sellel on otsene mõju une ajal toimuvale õppimisele ja mälujälgede kinnistamisele. Paljud sirvivad puhkehetkel sotsiaalmeediat, kuid see hoiab aju kogu aeg tegevuses ja see ei saa tegelikult puhata, isegi vaatad lihtsalt kassivideoid. Nutiseadmete sinine valgus ajab melatoniini tootmise ja unerütmi sassi.

Aju vajab aega, et lihtsalt olla. Uute asjade omandamist soodustab see, kui laseme meelel rahuneda ja ei suru pidevalt midagi uut pähe.