26-aastane Karmel Üksvärav, artistinimega Karmella, pälvis suurema tuntuse tüdrukutebändis Little Mess, kuid on eraelus läbi tulnud suurtest raskustest, mis paljud inimesed kergesti maha murraks. Kasvamine enesekindlaks muusikuks ja naiseks pole olnud lihtne, kuid Karmel tunnistab, et ta pole kunagi ennast paremini tundnud kui praegu.
Kuidas sa muusikani jõudsid?
Muusika on igal kombel minu perekonnas sees, et ma ei tea oma perest kedagi, kes poleks kunagi ühtegi pilli puutunud või üheski kooris laulnud. Kõik inimesed mu peres on alati muusikat suure armastusega teinud. Mu vanaisa oli kunagi oma seitsmest lapsest kokku pannud lausa puhkpilliorkestri ja nad käisid koos esinemas. Ma arvan, et mu ema tahtis midagi sarnast teha, sest ta sünnitas viis last. Muusikaarmastus on mul alati hinges olnud ja pole olnud küsimustki selles, kas ma peaksin saama lauljaks.
Mida muusika sulle tähendab?
Mul oli kaks aastat tagasi identiteedikriis ja ma mõtlesin tol hetkel, et millest see pärineb. See oli koroonaaeg, kus polnud esinemisi ja minu jaoks kadus kõik oluline ära. Ma hakkasin mõtlema, mida mulle üldse meeldib teha, sest mulle tundus, et ma teen täiesti valesid asju. Minu lemmikhobid, milleks on tantsimine ja laulmine, jäid ka sel ajal kõrvale. Kui ma leidsin lõpuks oma tee tagasi muusikani, siis ma leidsin ka iseenda taas üles ja sellest hetkest on mul olnud see veendumus, et muusika on minu jaoks kõik ja ma tahan seda igavesti teha.
Muusikutee on viinud sind väga huvitavatesse projektidesse, olid ka ansambli Little Mess algkoosseisu liige. Miks sealt lahkusid?
Ma väga sügavale sellesse teemasse ei läheks, aga see algas samuti mu identiteedikriisist, sest meil polnud esinemisi ja mul tekkis väga palju küsimusi iseendas, et kas see on õige koht, kus ma peaksin olema. Lõpuks ma jõudsin selleni, et kui ma tahan tegeleda muusikaga, siis ma tahaksin teha sellist muusikat, mis mulle endale kõige rohkem sobib. Tundus, et üksinda edasi liikumine oli selleks kõige parem valik.