NAISTEJUTUD ⟩ Paberiteta terapeudid, kellest on päriselt kasu. Sabaga

Räägime terapeutidest, kes aitavad uskumatult palju – nad tajuvad meie meeleolu, leiavad üles haige koha, maandavad stressi ning õpetavad meid elama. Pabereid neil pole, tõsi küll. Selle eest on saba ja pehme karvane kasukas – kasside tarkusest ning teraapilisest mõjust juttu tulebki. Ja see on märksa suurem, kui ollakse harjunud arvama.

Teema saatsid meile «Naistejuttude» võrratud kuulajad, aitäh! Stuudios on külas kaks kirglikku kassiomanikku: Triin Palmipuu, kes on «Naistejuttude» kuulajatele juba ammune armas sõber, ning Postimehe ajakirjanduskooli praktikant Maia Möller. Harva juhtub, et mõni lugu ajakirjanduses on üdini positiivne ja lisaks veel karvane. Aga täna on nii!

Loe ka seda: NAISTEJUTUD | Depressioon, ülekaal ja aina purunevad suhted - selle varjatud põhjus võib olla ATH

Kasside maagiline maailm on väärt sügavamat süvenemist. Foto: Shutterstock

Kes oskab kasside keelt?

Kass on tark loom, kes ei raiska asjata isiklikku hääleaparaati, kui saab muul moel enda soovidest märku anda. Kassiomanikud räägivad üksteise võidu uskumatuid lugusid.

«Minu kiisul Joosepil on sellises kuldses raamis kristallkausikesed toidu jaoks,» räägib Triin. Tema kass on 16-aastane ja teab hästi, et Triinu peamine eluülesanne on kassi heaolu eest vastutada. «Kui ta süüa tahab, siis ta demonstratiivselt kolistab nendega ja nurrub nii kõvasti, nagu naaber paneks diisel-ATVd käima.»

Leia Eesti kõige pehmem, karvasem ja positiivsem portaal Postimees Lemmik

Lemmikute seiklused, lõbusad äpardused ja vaprad kangelasteod, põnevad metsaelanikud ja palju muud, kus peaosas alati loomad. Loe kuidas saksa lambakoer võitis politseiniku südame

Triin ja Joosep. Mmm... miline virsikuke! Foto: Triin Palmipuu

«Minu kass oskab korteris üles leida täpselt need asjad, mis teevad kõige suuremat lärmi,» märgib ka Maia tunnustavalt. Tema kiisu Triibu täpne vanus pole teada, ta on leitud. Pere arvestab tema iga noorema tütre järgi, kelle sünniga koos ta majja võeti. «Paar kuud tagasi ta õppis ära raadio nupust käima panemise.»

Mida kassidelt õppida?

Suuremeelsus. Kui kass näeb, et inimene on õnnetu, lubab ta ennast paitada.

Kavalus. Samuti naiselik tarkus. Kõik inimesed ei ole seda väärt, et näidata neile, mida ma oskan ja tean.

Ei pinguta, et meeldida. Kass ei poe kellelegi, kui tal selleks soovi ei ole, ja sellest hoolimata peavad kõik teda absoluutselt täiuslikuks.

Ise esikohal. Elus mängid peaosa sina, sea ennast esiplaanile! Inimesed tegelevad enda eluga siis, kui neil aega on. Kassid seavad ennast alati esiplaanile ja on veendunud, et inimesed on sündinud selleks, et neid teenida.

Püsivad liikuvad. Paindumine, venitamine – kasside liikuvus on imeline. Aga miks ei võiks meie teha nii nagu kiisud? Venita kohe, kui ärkad!

Väljendavad, mida sa soovivad. Ei tasu eeldada, et keegi loeb su mõtteid! Kassid ei jäta oma soove enda teada, vaid väljendavad neid.

Oskus mitte midagi teha. Kass on spetsialist mitte millegi tegemises, puhkus on puhkamiseks. Kassil on kogu aeg kvaliteetaeg.Laisklemine on kaduv kunst, mida tasub kassidelt õppida.

Mängimine. Kassid mängivad kõrge vanuseni. Inimesed, kes samuti mängida oskavad, muretsevad vähem ja elu on neile palju kergem.

Kirglikkus. Kass ei jäta ühtki hiirt püüdmata ega võimalust kasutamata. Samas ei tee ta midagi, mida ise teha ei soovi. Ausalt oma kirele järgneda on parim valik. Tee kõike südamest, ole eeskujulikult ulakas.

Maia kodune kaaslane ja terapeut Triibu uurib ravimtaimede mõju. Foto: Maia Möller

Maia Möller Foto: Ann Lii Heinsalu

Kuid kasside märguanded ei lähtu kaugeltki alati vaid nende endi soovidest, oo ei – nad hoolitsevad ka pererahva eest. «Mu kass teab alati, kui ma pean kuhugi minema, ja äratab mind siis üles, kui ma hakkan sisse magama. Näiteks kui on vaja lennuki peale minna,» räägib Maia. Kust ta teab? Aga kusagilt ta teab.

«Kui minu kass tähelepanu tahab, siis ta käib põnta-põnta-põnta, nii et põrandalauad krigisevad,» ei jää Triin vastust võlgu. Muul ajal tipib Joosep pehmetel käpakestel nii, et hiir ka ei kuuleks. Kord ärkas ta öösel selle peale, et kass pani öösel tolmuimeja käima. «Ma räägin oma loomaga palju. Kui ma poodi lähen, siis ütlen talle: ma lähen jahile!»

Kuula ka seda: NAISTEJUTUD | Armastuse kerjamine: nii kui mehe sissetulek kadus, oli ka naise «suur armastus» kui peoga pühitud 

Naistejutud stuudios - Triin Palmipuu, Maia Möller ja saatejuht Kristina Herodes Foto: Triin Palmipuu erakogu

Leia Eesti parim kodupodcast «Oma tuba, oma luba»

Südametemurdjaks sündinud

«Minu kassistent Joosep osaleb igal koosolekul, mida ma kodus pean,» räägib Triin, kelle karvane kolleeg on enamasti esimene, kes ekraanile volksab. «Ma julgen öelda, et Joosep on täielik südametemurdja. Mu eelmise kodu üürileandja oli selline umbes 60-aastane kahemeetrine riidekapilaiune vene mees. Isegi see tõsine mees viskas Joosepit nähes ennast põrandale ja püherdas seal: «Oi kakoi persik!»»

Nii Maia kui Triin on veendunud, et kassid kõrgendavad vibratsiooni ja alandavad stressi. Kassiga inimesed on tervemad ja õnnelikumad, sest neil loomakestel on võime leevendada valu ja haigusi. Maia räägib oma kogemusest, et kass tajub inimesi. «Ta otsib üles selle õige koha, mis sul tunda annab. Ma mõnikord tunnen, kuidas kass kõnnib ja vajutab mingite eriti valusate punktide peale, see ei pruugi üldse mõnus olla, sest ta kuidagi teab, kuhu astuda oma käpakestega.» Kuid mõju on alati sama – pärast on kergem.

Mida Jossu arvab veinist? Ei arva! Mäu! Foto: Triin Palmipuu

Teraapia, mis toimib

Mismoodi kassid seda kõike teevad? Võtavad stressid, mured ja pinged?

«Ega kassid suurt midagi ei teegi, nad lihtsalt on,» ütleb Triin. «Mulle väga meeldib oma kassi juures see, et ta on alati nõus minuga koos pikutama.»

«Muidugi ei maksa arvata, et kui kassid magavad, siis nad midagi ei tee, nad on ühenduses kõrgemate jõududega, siis nad ajavad omi asju, ajavad meie asju. Nad ajavad seda märkamatult, aga mõjusalt,» jääb Maia saladuslikuks. Ilmselt on see arusaadav vaid teistele loomaomanikele.

Loe ka seda: NAISTEJUTUD | Mis saab siis, kui perearst ja patsient ei jõua kokkuleppele? 

Kass on teraapia osa ja tema mõju on väga tõhus. «Kui mina olen väsinud, siis ta istubki nunnult kaisus mul. Aga kui ma kurb olen, siis mu kass on küll olnud see, kelle kasuka ma märjaks nutan. Armulikult talub mu kurbuse ära, käib ära ja tuleb tagasi,» pihib Triin.

Kass lubab end kallistada - see teeb alati enesetunde paremaks. Foto: Triin Palmipuu

Triin kirjeldab, kuidas kass tal depressiooni ravis: «Mul on eluaeg olnud kroonilise depressiooniga maadlemist. Mis enamasti on kontrolli all, aga paar sellist halba etappi on olnud. Ühel korral oli täitsa musta augu periood, ma ei suutnud ennast niipalju voodist välja ajada, et juukseid pesta. Ainus motivatsioon, miks ma kodust välja läksin, oli siis, kui kassil hakkas toit otsa saama. Endast oli mul täiesti ükskõik. Ma ärkasin hommikul selle peale, et olla väsinud, ma ei suuda ja ma ei taha ja kõik on halvasti. Nendel päevadel, kui kassi toit otsa sai, ma võtsin ennast kokku ja käisin poes.»

Maia räägib, kuidas tänu kassile sai ta üle üksildasest sügisest, kui lapsed olid kodust välja kolinud: «Minuga juhtus eelmisel sügisel selline asi, mida ma arvasin, et kunagi ei juhtu, kui sul lapsed hakkavad kodust välja minema. Mina mõtlesin, et see saab ikka pidupäev olema, ma olen ju eluaeg tahtnud oma rütmi järgi elada. Ja siis ootamatult saabus see päev, et olin üksi kassiga. Ausõna ma ei tea, kuidas see sügis oleks muidu möödunud!»

Loe ka seda: NAISTEJUTUD | Mürgised suhted. Nii mõneski pealtnäha ideaalses suhtes toimub tegelikult jubedaid asju

Maia meenutab ka, kuidas kass ta ema vähki ravis: «Mu emal oli vähk ja ta otsustas seda ise ravida ja kass sisuliselt istus emal viimased aastad rinna peal. Mõned kuud peale seda, kui ema oli surnud, jäi kiisu jäi väga-väga haigeks. Me ei teadnud, mis tal viga on. Saime ta arstile viia ja siis selgus, et tegelikult oli kass kõik selle vähi endale võtnud.»

Tasub tähelepanelikult vaadata, kuhu kass ronib, ja arsti juurde minna. Just seal võib peituda tervisehäda, millest me ise teada ei pruugi.

Kass on veendunud, et just tema osalus koosolekul on peamine. Foto: Shutterstock

Kassiomaniku hommik

«Ma olen omandanud võime kass õla peal hambaid pesta ja siis me lähme kööki ja siis on juba kohvi ja kassipasteedi aeg, meie hommikud enamasti algavad nii,» kirjeldab Triin oma igahommikust rutiini.

«Ma treenisin teda aastaid, et enne ei alga hommik, kui perenaine voodist välja tuleb. Igasugune pasteedi nurumine kell viis hommikul – ma ei tee välja põhimõtte pärast, tema hommik ei alga enne, kui mina ärkan! Ja nüüd on nii, et iga hommik see äratus läheb järjest varasemaks ja varasemaks,» kurdab Triin, sest tema kassi mittesallijast elukaaslane on kassi ära hellitanud. «Oi, Jossu tule paneme pasteeti!»

Kristinka järeldab, et arvamus, et kassi on võimalik dresseerida, on vaid illusioon. «Tema dresseerib oma peremeest. Teenindavat personali suudab kass imeliselt dresseerida.»

Kassid või koerad - kumb jääb peale? Foto: Shutterstock

Kes on boss?

«Meil käib vahepeal üks külaline, üks väike chihuahua. Kui ta esimest korda tuli, siis kass otsis korteris endale need peidupaigad, mida ta varem ilmselt ei teadnudki, et olemas on,» räägib Maia oma kassi ja sõbrast koera suhetest. «Kassidel on see boonus, et koer on ühedimensiooniline, kass on mitmedimensiooniline ja leiab endale need järgmised korrused, lõpuks on ta nagu kõrgemal ikkagi.»

Triinu ja tema kassi kogemus koertega on järgmine: «Mul oli kunagi üks peika, kellel oli Jack Russell, ja me otsustasime vaadata, kuidas nad omavahel läbi saavad ja ta tuli oma koeraga mulle külla. Aga siis oli küll see, et minu kass oli boss, et see vaene koer, talle eraldati minu kodust ruutmeetrisuurune pindala, kus ta võis olla, magamistuppa koeral asja ei olnud.»

Koer ja kass Maia kodus: sõbralikult seljad koos, aga urisevad samal ajal. Foto: Maia Möller

Armsad ja kummalised lood 

«Väikseid lapsi ja kassipoegi – neid ta teab, et tuleb hoida,» räägib Triin imelisi lugusid kassistent Joosepi empaatiavõimest. «Ükskord ma olin hoiukoduks mõneks tunniks ühele kassipojale ja mu kass istus kõrval ja valvas tema und. Kui mu sõbranna titega külas käis, siis ma silmanurgast jälgisin. Joosep vaatas ja nuusutas teda natuke, läks ära ja tõi oma lemmikpalli ja potsatas selle sinna tite turvahälli, ta tõi oma kõige lemmikuma palli! Lapse ema nuttis, mina nutsin! See oli nii südamlik ja armas!»

Kassid oskavad pisikesi lapsi hellalt hoida ja väljendavad imearmsal moel oma kiindumust. Foto: Shutterstock

Kassidega võib juhtuda ka veidraid lugusid, Maia teab oma kassidest jutustada: «Ühel kassil olid pojad ja teisel kassil ei olnud poegi. Siis see kass otsustas, et ma tahan ka nii äge kassiema olla, ja ta varastas teisel kassil pojad ära ja hakkas neid ise imetama. See juhtus siis, kui kassipojad olid kuu aega vanad ja nende ema oli mammiks olemisest juba väsinud ja teisel kassil hakkas ka piima tulema. See lahenes iseenesest, sest kassipojad olid juba nii suured, et neid tuli varsti hakata ära andma uutesse kodudesse. Aga meil oli vahepeal ka endise elukaaslase kass, kellel olid ka pojad, hästi noor kass, ja vot temaga poleks küll saanud sellist asja juhtuda, sest ta oli nii eeskujulik ema.» 

Bioloog Triinu sõnul on see ebatiinus ja seda on palju, näiteks koertel. «Ma toimetan Lemmiku portaali ka ja ma tegin just uudise kassist, kes adopteeris ahvipoja. Kõige võidukam oli selle kassi pilk! See oli selline võimukas mamma pilk! Ühtpidi armastust täis, teistpidi kaitsev. Sa ära mõtlegi! Kõndis uhkelt mööda tänavat niimoodi.»

Kassipojad on nii imearmsad, et isegi kassiemmed kaotavad pea? Foto: CATS help / Facebook

Kas inimesel peab kass olema?

Triin on veendunud, et igal inimesel ei pea kass olema, aga igal kassil peab oma inimene olema. «Palun võtke loom siis, kui te olete vastustundlikud ja loomal on hea kodu teie juures! Miks mul koera ei ole? Minu elustiili juures ei oleks koeral hea elu. Mu kassil käib kassihoidja, kes teda toidab ja kes temaga mängib, aga koer tahab rohkem tähelepanu. Pluss see, et ma olen täieliku pehmo iseloomuga. Ma välja näen nagu rotveiler, aga tegelikult ma hellitaks selle koera ära.»

Triin soovitab kassi võttes meeles pidada, et kass on nagu pereliige, kes toob majja palju positiivset ja lisaks leevendab stressi. «Tal on küll omad tujud, aga need ei ole ebaõiglased sinu vastu ja sina ei raatsi ka oma stressi looma peale välja valada, ta teeb igasuguse tuju veel paremaks, täiesti tingimusteta armastus!» 

Kassid on väga targad. Kui te otsite elu õpetajat ja guru, siis terve maailm on täis kõikvõimalikke isehakanud gurusid, keda aga pimestab nende ego.

Meie järeldus on, et kui tüübil on karvane kasukas ja saba ja neli pehmet käppa, siis ta annab ta tõenäolselt teile puhtamat ja paremat nõu. 

Kuula ära terve saade – meil on veel palju pehmeid, karvaseid ja südantsoojendavaid lugusid jagada. Saade sai salvestatud meie kallite kuulajate soovitud teemal, aitäh hea idee eest! Kas sul on mõni teema või küsimus, mille kohta saadet soovid? Kirjuta: [e-mail]. Garanteerime, et oleme materjaliga diskreetsed, inimlikud ja kirjasaatjate suhtes hoolivad.

Sulle meeldis? Kõik «Naistejuttude» 283 osa leiad siit!

Ühine meiega Facebookis, Instagramis ja Spotifys ning iga laupäev kell 11 portaalis Postimees Naine.

Naistejutud stuudios - Triin Palmipuu, Maia Möller ja saatejuht Kristina Herodes Foto: Maia Möller