NAISTEJUTUD ⟩ Depressioon, ülekaal ja aina purunevad suhted - selle varjatud põhjus võib olla ATH

«Miks kõik teised saavad eluga hakkama, ainult mina ei saa...» Kas tuleb tuttav ette – jääd pidevalt hiljaks, asjad on kadunud, nõud kukuvad käest, igavat tööd on võimatu lõpetada, suhteid on lihtne luua, aga hirmraske hoida... See võib viidata ATH-le. 

Väga siiralt jagab isiklikku kogemust kirjanik ja loovkoolitaja Eia Uus – erakordselt särav ja võimekas naine, kelle unikaalsesse paketti kuulub ka ATH. Saatejuht Kristina Herodes.

Eia sai oma eripärast teada nii: «Minu psühholoog hakkas ühel päeval küsima minu käest selliseid küsimusi, mida keegi polnud varem küsinud: «Kuule, kas sul on riided mõnikord katki? Kas sul kukub nõusid käest ära? On sul palju sinikaid? Kas sa jääd hiljaks? Kas su töölaud on korras?» Ta küsis küsimusi, mis minu meelest olid kõik eri maailmadest. Vastasin neile kõigile jah-jah-jah. Ning tema arvamus oli – see kõlab nagu ATH.» Loomulikult ei piisa ainuüksi paarist küsimusest diagnoosiks, vaja on teha ka teste, aga suuna võib nii kätte leida küll.

Ei-ei, pole võimalik!

Esimesel hetkel Eia loomulikult ei nõustunud: «Ei-ei-ei, pole võimalik!» Tal oli ka kohe hulk argumente tulistada, miks temal kindlasti ATHd olla ei saa – ta pole ju hüperaktiivne, ei istu rahutult, ei sirgelda pidevalt. Ta loeb raamatuid, teeb oma asjad ära. Kuid otsustas asja kohta siiski lähemalt uurida, kuni korraga taipas: «Elu aeg on kõik mu probleemid olnud hoopis ATHst, mitte millestki muust.»

Kuula ka seda: ​NAISTEJUTUD | Tüli vindub ja vindub ega lõppegi kunagi ära... Tõhus lahendus on siin!

Eiat hoidis diagnoosi aktsepteerimisel tagasi ka teiste suhtumine. Inimesed on kiired sisetunnet maha suruma – ära hakka, sa oled täiesti normaalne, sul ei ole häda midagi! «Inimesed, kes näevad, et ma olen 20 aastat hädas olnud, olen üle lasknud, ei ole kohal käinud! Sa saad selle diagnoosi ja see võib olla nagu elu päästev ujumisrõngas.» Kui kahtled, siis parem tee asi selgeks näiteks vaimse tervise õe konsultatsioonil, kõrvalseisjaid kuulata ei tasu.

Eia Uus soovitab kõigile, kes kahtlustavad endas või lähedases ATH-jooni, Lotta Borg Skoglundi raamatut «ATH – tublist tüdrukust läbipõlenud naiseks». Ise ta luges, pisarad silmas, ja sai aru – ka teised elavad läbi sama keerulisi tundeid. Foto: Erakogu

Sarnaselt Eiaga juhtub üsna sageli, et ATH diagnoosi saavad inimesed, kel on varem ravitud depressiooni, ärevust või piirialast isiksusehäiret. Teema võtsime ette «Naistejuttude» kuulaja soovil:

Tere Kristinka!

Sooviksin, et võtaksite vaatluse alla üha laiemat tähelepanu koguva ATH ja piirialase isiksusehäire (borderline) või laiemalt üldse isiksusehäired. Aitäh väärtust andva podcast'i eest ja palju edu edasiseks!

ATH teemat tuli päris kaua oodata, sest vaimse tervise teemadesse suhtume täie tõsidusega – esmalt tuli end teemaga kurssi viia, teiseks leida siiras, julge ja usaldusväärne külaline, kes ausalt oma lugu jagaks. Enne kui teemasse sukeldud, olgu veel kord ka öeldud, et Kristinka on ajakirjanik, mitte terapeut ning Eia Uus isikliku ATH kogemusega loovhing. «Naistejuttude» eesmärk on teemat selgitada ja toetada. Abi saamiseks pöördu psühhiaatri poole.

Loe ka: NAISTEJUTUD | Mis saab siis, kui perearst ja patsient ei jõua kokkuleppele? 

Kristina Herodes ja Eia Uus, pildil on meiega veel Katariina Tammert. Foto: Erakogu

Läbipõlemine

Tihti juhtub, et ATH eripäraga naine maskeerib ja kompenseerib nii vapralt ja osavalt, et elab pool elu ära, teadmata sellest midagi. Ravile toob hoopis... läbipõlemine. See on kahjuks tõsine oht, mis ATHga inimesi ähvardab, sest püüdes end painutada normatiivsete ootuste kohaselt, peavad nad pingutama rohkem argirindel ning nudima end pidevalt pisemaks loovas sfääris. See on pööraselt energiakulukas protsess.

Kõrvalseisjad ei tee olukorda lihtsamaks. ATHga inimesed on harjunud kuulma, et nad on lihtsalt laisad, udupead, lohakad, isekad... ja pingutavad veelgi rohkem. Ka Eia tegi nii: «Ma ei saanud aru, kuidas teised saavad oma asjad valmis – mina istusin iga päev kella üheteistkümneni tööl, tegin nädalavahetusel tööd, võtsin puhkusele tööd kaasa, aga ikka tundus mulle, et seda on liiga vähe!»

Kuula ka seda: NAISTEJUTUD | Kaks kindlat märki, mis madala enesehinnanguga inimese reedavad

Eia Uus mõistis, et end tavareeglite alla painutades hakkab see teda murdma. Selle asemel leidis ta tee, mis arvestab just tema eripära ning käivitas loovkooli. Foto: Madis Sinivee

Tänaseks on Eia Uus leppinud, et tavareeglite alusel toimimine ei pruugigi talle sobida. Selle asemel, et kaheksast viieni töötajana funktsioneerida, lõi ta loovkooli. Ja julge avantüür läks vaimustavalt käima – naine saab teha seda, mis teda tõeliselt väga sütitab ja huvitab, tegutseda superfookuses ning seejärel võtta teadlikult aega puhkamiseks.

Kas mul võib olla ATH?

• Pärilikkus. Tänaseks on psühhiaatrid veendumusel, et kuni 80 protsenti juhtudel on ATH pärilik – kui laps on saanud diagnoosi, tasub vaadelda ka vanemaid. Ning vastupidi – olles vanemana teadlik oma ATH eripärast, tasub olla tähelepanelik ka laste suhtes.
• Hormonaalsed muutused. Jälgi oma vaimset tervist eriti hellalt lapseootele jäädes ning peale sünnitust, samuti üleminekueas. Varem mitte üldse või, vaid vähesel määral häiritust põhjustanud ATH võib sel ajal rohkem tähelepanu vajada.
• Kontrollküsimused, millest alustada:

Kas sul on lihtne inimestega suhteid luua, kuid raske neid hoida?

Kas sa jääd pidevalt hiljaks?

Kas sul on raske oma välimust korras hoida, riietes on augud ja plekid?

Kas sinu koju tekkib lakkamatult loominguline segadus, kuigi koristad?

Kas pidevalt on midagi kadunud ja sa ei mäleta, kuhu oma asjad panid?

Kas sul on keeruline teha asju, mida pead igavaks? 

Kas sul on keeruline katkestada põnevaid tegevusi?

Kas sul on sageli raske uinuda, sest mõtted põrkavad peas?

Kas sul on väga raske püsida normaalkaalus, kaal lihtsalt lisandub?

Kas sa tunned end «uppumas» – tavaelu ootused kasvavad üle pea?

• Kaht sarnast pole. Oluline on teada, et ATH avaldub inimesiti väga erinevalt ja iga inimese aju on erinev. Mõned jooned võivad avalduda, teised üldse mitte.
• Ravi ei tasu kindlasti karta – see võib elukvaliteeti ja toimetulekut oluliselt parandada. Arvestatav osa ATH eripäraga inimesi ei vaja mingeid ravimeid, aga see ei näita, et nad oleks «tervemad» – nende aju toimib lihtsalt teisiti. 
• ATH ei tee inimest halvemaks või paremaks, oluline on saada tõene pilt, et oma aju eripäradega arvestada. ATHd ei saa kunagi kasutada vabanduse või õigustusena, et pääseda tülikatest kohustustest, nõuda eriõigusi või oodata erikohtlemist. Iseendaga toimetulek on igaühe isiklik vastutus sõltumata tema eripäradest.

Raske argielus

Eia räägib ootamatult siiralt, kui suurt pingutust nõuavad temal tavaelulised rutiinsed tegevused. Näiteks tõusta hommikul, kammida juukseid, pesta hambaid ja teha kõiki neid kübaratrikke piiratud aja jooksul. «Väga paljude ATHde jaoks on see väga raske, sest meil ei teki automatisme,» selgitab naine. «Et ma pean hommikust sööma. Et ma pean juukseid kammima. Ma ei suuda sellega tegeleda, see on minu jaoks tohutu ettevõtmine! Ma olen küll ja küll andnud endale lubadusi: «Nii, nüüd, sellest nädalast ma hakkan iga päev pead kammima!» Ja ma mitte kunagi ei saanud selle lubadusega hakkama.» Kuid nüüd oma eripära teades ja sellega arvestades on elu palju lihtsam – ta oskab end teisiti motiveerida ja iga väikest hakkama saamist õnnestumisena tõlgendada. Varem oli üks pidev enese süüdistamiste ja läbikukkumistunnete jada.

«ATHdel on selline probleem, et täidesaatev funktsioon on ajus väga nõrk,» kirjeldab Eia. «Sa võid neid otsuseid vastu võtta ja lubadusi anda, aga tegudeni jõuda on raske. Mul on olnud asju, mis mul on nimekirjas aasta aega.»

Loe ka seda: NAISTEJUTUD | Kannatad ärevuse all? Saad selle enda trumbiks keerata kui teed nii...

Kerge kriisis

ATHga inimestel on argirutiinidega väga raske hakkama saada, aga keset kriisi on just nemad tihti need, kel korraga fookus paigas ja pea külm. Sama on tähele pannud ka Eia oma elus. «Kui on tõsiselt häda käes, siis ma muutun täiesti külmaks ja tean, mida teha.»  Sama on ta kuulnud suheldes saatusekaaslastega ja jälgides rahvusvahelisi ATH kogukondi – nii mõnigi on leidnud oma unisuste ameti kiirreageerimise rühmas või kriisikommunikatsioonis ning teeb naudinguga tööd, mis teistele käiks üle jõu. ATH eripärades on peidus nii mõnedki ootamatud eelised.

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire teemal on eesti keeles avaldatud Lotta Borg Skoglundi suurepärane teos «ATH – tublist tüdrukust läbipõlenud naiseks».

«Ma lugesin seda raamatut ja tundsin nii suurt kergendust, et pisarad jooksid,» räägib Eia Uus. «Et ongi päriselt selline asi olemas! Teadlased kinnitavad, ma ei olegi üksi see ainus, kes ei saa oma asjadega hakkama. Ja sellele on abi.» Raamatus seisab: tihti avastatakse ATH tüdrukutel ja naistel hiljem kui poistel, mis põhjustab neile tarbetuid kannatusi ja teatud juhtudel ka tõsiseid tagajärgi. Paljud eitavad ja kardavad oma eripärast teadlikuks saada, aga teadmine on jõud. On palju lihtsam ennast aktsepteerida ning eluga toime tulla.

Kust leida abi?

Esmaste kahtluste korral, et ATH võiks ka sind puudutada, leiab tuge Eesti ATH Liidust, kus oma isiklikke lugusid jagavad paljud inimesed.

Diagnoosimist võib alustada vaimse tervise õe juures, ehkki ravi kuulub psühhiaatri pädevusse. 

Kindlasti pöördu vaimse tervise professionaali poole. ATHst räägitakse täna palju, kuid see võib olla tasakaalukõikumine vastukaaluks sellele, et varem räägiti sellest eripärast liiga vähe. Ei tasu end ise diagnoosima ega ravima tõtata. Ehkki teste leiab ka netist, tasub QbTest teha mõnes vaimse tervisega tegelevas kliinikus.

Mitte kõik ATH spektri inimesed ei vaja ravimeid, kuid oma eripära teades on lihtsam seda aktsepteerida ning mitte seada endale sobimatuid ootusi.

Loe siit Eia Uusi kirjutatud artiklit isiklikust ATH kogemusest.

Sarnasel teemal Märt Aro: Lapsevanemad toodavad depressioonis põlvkonda 

Leia siit ATH kogemusnõustaja Kristi Värik

Loe lisaks psühhiaater dr Katre Pääso ATH kirjeldust.

Kuula Pearaadio Kersten Kõrge ja psühhoterapeut Inga Grinbergi ATH saadet.

Mida igaüks võib ise teha – alustalad korda! Ka teraapia juurde kuulub eluviiside korrektsioon – unerütm regulaarseks, söömine regulaarseks ning elustiili osaks peab saama ka regulaarne liikumine. ATHga inimesed on tihti ööloomad, kes söövad, kui pähe tuleb, ja ei suuda ka püsivalt trennis käia. Kuid toetava elustiilita hakkab üha enam logisema ka psüühika.

Loe ka seda: Armastuse kerjamine: nii kui mehe sissetulek kadus, oli ka naise «suur armastus» kui peoga pühitud 

«Minu puhul on oluline ka soolestiku teema,» toob Eia Uus välja veel ühe asja, mis inimestele palju ebamugavusi valmistab, kuid millest enamasti on piinlik rääkida. «Sain teada, et ma ei ole selles sugugi ainulaadne – ATH diagnoosiga inimeste puhul on see väga levinud, neil on väga palju soolestikuhädasid.» Eia on väike sale naine, kuid teada on ka see, et paljude ülekaalu all kannatajate eripärade paketti kuuluvad nii rasvumist soodustav geen kui ATH. 

Mis aitab Eiat? «Ma tean, et mul on vaja juua klaas vett hommikul, süüa regulaarselt ja liikuda. See on prioriteet. Ja uni – see on nii-nii-nii oluline! Uinumiseks on mul üks eraldi hingamisharjutus ja mul alati õhtuks olemas üks igav raamat.» 

ATH eripära juurde kuulub ka palju plusse

• Erakordne loovus. ATHga inimesed on väga loomingulised ja originaalse mõtlemisega. Lisaks sellele, et sageli on neil sünnipärane anne kirjutamise, kunsti või muusika alal, on sage oskus «kastist väljas» mõelda ja uudseid lahendusi leida.
• Käivitamisvõime. Neil inimestel on väga palju ideid, mis purskuvad välja sellise laengu ja säraga, et neil on lihtne teisi inimesi kaasa haarata ja tegutsema innustada. Sama mündi teine pool on tõsiasi, et neil endil on keskmisest nõrgem täidesaatev funktsioon ja sageli tüdinevad nad ideest enne, kui see täielikult teostatud saab. Targa tööjaotuse puhul meeskonnas saab rakendada plusse ja kompenseerida vajakajäämisi. Õppides end tundma ja juhtima, võivad neist saada suurepärased juhid.
• Suur pilt. Neil võib olla raske toime tulla argielu detailidega, kuid nad võivad suurepäraselt näha suurt pilti, omada visiooni või mõelda välja või näha ette asju, mida keegi veel ei taju.
• Suhtlemisoskus. Mitte kõik, küll aga paljud ATH spektri inimesed on äärmiselt võluvad «inimeste inimesed». Ise võivad nad tunda end sotsiaalselt ärevana, väljapoole näivad nad säravad, energilised ja huvitavad. Lisaks muudab nende ideederikkus ja originaalsus nad põnevateks kaaslasteks, kellega igav ei hakka.
• Impulsiivsus ja julgus. Nad on julged – tuleb mõte ja kohe teevad. Seal, kus teised kardavad, julgevad nemad olla ees minejad ja testijad, riski võtjad, sest riskiga kaasnev elevus sobib nende aju eripäraga. Olukordades, kus eeldatakse normidele vastavat käitumist, võib see probleeme tekitada.
• Empaatiavõime. Nende sisemine ärevus võib olla suur ja sisekõne negatiivne, kuid samuti on ATHga inimestel suur tundlikkus, empaatiavõime ning oskus end teise kingadesse asetada. Sageli on nad lapsest peale mõistnud, et on veidi erinevad, mis on muutnud nad suurepäraseks vaatlejaks, märkajaks ning andnud tõuke empaatia arenguks. 
• Hüperfookus. See on anne, mis omamoodi kompenseerib seda, et ATHga inimestel on tavaelus väga raske fookust seada ja hoida. Seda juhul, kui tegevus neid ei sütita ega huvita. Kui nad aga leiavad midagi, mis neid täiega huvitab, siis võib öelda, et nende fookus «ületab inimvõimete piirid». Nemad on need, kes võivad paari õhtuga omandada aasta õppematerjali, õppida paari kuuga ära keele või luua suure põlemisega midagi enneolematut. See on justkui kontsentreeritud flow, milles nad unustavad isegi oma põhivajadused: süüa, magada, kõik muu. Kuid see ka kurnab.
• Pingetaluvus. Hämmastav on ka see, et kui tavaelu käib ATHga inimesel sageli üle jõu, siis kriisiolukorras on tema kõige rahulikum. Seal, kus teised on paanikas, leiab tema külmavereliselt ja loogiliselt lahendusi ja suudab väga hästi mõista, mis on sel hetkel prioriteet ja mis kasutu. Sageli on selsamal põhjusel ATHga inimesed suurepärased esinejad, kelle kodu on lava. Tal võib olla keeruline valmistada ette struktureeritud ettekannet, kuid tema oskus publikut lugeda ja silmapilkselt improviseerida korvab selle.
• Vältimatuse taju. ATHga inimesed võivad kriisis olla need, kes sõna otseses mõttes päästavad teised. Nad saavad aru, mis on vältimatult vajalik, ega kõhkle tegutsemast, kui seda tõesti vaja.

Oluline on ka meeles pidada, et ATH ei ole haigus, vaid aju toimimise eripära. On neurotüüpilisi ja mitteneurotüüpilisi inimesi ning mõlematel on eeliseid. Teadlikkus sellest aitab iseennast paremini mõista ning eluga sujuvamalt hakkama saada. 

Sulle meeldis? Kõik «Naistejuttude» 283 osa leiad siit! Eia Uusi loovkooli leiad siit.

Ühine meiega Facebookis, Instagramis ja Spotifys ning iga laupäev kell 11 portaalis Postimees Naine.