1922. aastal kuulsid naabrid Los Angelesi Layfette Parki jõukas piirkonnas asuvast majast karjeid. Kui politsei kohale jõudis, leidsid nad Fred Oesterreichi surnuna ja tema naise Dolly kappi lukustatuna. Nad olid kindlad, et Dolly oli tapja, kuid neil polnud aimugi, kuidas ta mõrva korraldas.
Dolly (täisnimega Walburga Österreich) ja Fred olid mõlemad Saksa immigrandid. Fred oli jõudnud heale järjele ja talle kuulus Milwaukees edukas tekstiiliettevõte. Nad abiellusid noorelt (17 ja 20), kuid paraku polnud see õnnelik abielu. Vähemalt mitte Dolly jaoks, kellel oli palju afääre ja kes polnud sel teemal ka kuigi tagasihoidlik.
Üks afäär, millest Fred teada sai, oli 17-aastase Otto Sanhuberiga, ühega remondimeestest, kes mehe tehases töötas. Dolly oli 30ndates, kui suhe algas. Ta kutsus noore Otto oma koju õmblusmasinat parandama ja sellest hetkest saadik põles nende vahel armuleek. Et keegi midagi ei kahtlustaks, ütles Dolly naabritele, et Otto on tema «hulkurist poolvend».
Fred sai kiirelt aga haisu ninna ja nõudis, et Dolly lõpetaks Ottoga sahkerdamise. Dolly nõustus ja Otto kadus pildilt.
«Kummitav» uus maja
Umbes viis aastat hiljem ei olnud Fredi & Dolly abielu paranenud. Nad kolisid Milwaukeest LA-sse, sest Fred oli kindel, et nende majas kummitab – asjad läksid kaduma ja ta oli kindel, et kuuleb seintest kostvat kummalist heli.
Mida Fred ei teadnud – mida keegi ei teadnud – oli see, et Dolly oli veennud Ottot alaliselt nende pööningul elama, et nad saaksid oma suhet jätkata. Otto katkestas igasuguse kontakti välismaailmaga ja peitis end pööningule, lootes Dollyle toidu, vee ja riiete hankimisel. Hilisemates aruannetes väideti, et Dolly kutsus Otto iga päev mitu korda katusealusest välja, et temaga seksida. Ottol oli oma välivoodi, toit, lambike, lugemis- ja kirjutamistarbed. Päevasel ajal, kui Fredi kodus polnud, tegi Otto maja peal erinevaid töid (ja seksis, Otto sõnul isegi päevas kuni kaheksa korda), ööseks aga ronis uuesti pööningule, kus luges ja kirjutas.