Kristel Aaslaid: «Oli seemendamise aasta» (1)
28. detsember 2022, 09:00
Mis seemendamine?! Peagi saad teada. Lõppev aasta oli alternatiivmuusikat tegeva bändi Gram-Of-Funi jaoks märgiline - ilmus nende debüütalbum «To The Great Unknown». Nüüd, kui albumi ilmumisest on pisut rohkem kui kuu aega möödas, mõtiskleb bändi laulja Kristel Aaslaid ka sellest, mis saabuvate pühade ajal kõige olulisem on.
Olete saanud debüütalbumi edu nüüd natuke üle kuu aja nautida. Kas rohkem olete saanud kiita või kriitikat?
Tagasiside on olnud väga positiivne. Nagu iga bändi album, on ka see kokkuvõte kõigest, mida me senimaani teinud oleme. Lugudes on palju kõikumisi erinevate žanrite vahel ja tänu sellele on inimestel väga palju erinevaid lemmiklugusid. Tavaliselt on albumitel mingid kindlad favoriidid, aga seekord saavad nii paljud laulud tähelepanu. See oli ka meie tagamõte albumit tehes, et igaüks leiaks sealt endale midagi. Kriitika osas vist bändi poisid kaitsevad mind, sest ma pole negatiivset tagasisidet väga kuulnud. Loodetavasti pole see album kedagi vihaseks ajanud.
Kui palju kriitika üldse teieni jõuab ja teie bändi või loomingut mõjutab?
Ma arvan, et kuna me pole väga peavoolu muusikat tegev bänd, siis võibolla seda negatiivsust on natuke vähem. Eks sellist sõprade poolset kriitikat on ikka olnud, aga see on pigem selline konstruktiivne kriitika ja mõttevahetus, mis on muusikute puhul väga tavaline ja oluline.
Kas vahel on ka tekkinud seda soovi, et tahaks rohkem peavoolu bänd olla või meeldib teha alternatiivset oma asja?
Eks iga bänd ja muusik oma hingesopis soovib, et loomingul oleks võimalikult palju kuulajaid. Ma ei ütleks, et meil oleks meeletult suur soov sinna peavoolu pääseda, kui see juhtub siis juhtub. Kõige olulisem on see, et looming ei tohi sellest kannatada saada. Me võiksime olla peavoolu muusikud, aga päeva lõpuks me tahame teha sellist muusikat millega kõik bändi liikmed sada protsenti rahul on.
Kui õelaid inimesi on olemas!
Krisel Aaslaid on alati osanud hästi öelda. Kolme aasta eest Postimehele antud intervjuus pani ta tähele järgmist:
«Vihkan seda tunnet, mis tekib netis ringi vaadates.
Mis maailmas toimub?! Mis inimestega toimub?
Kui õelaid inimesi on olemas, kes lihtsalt oma sallimatuse ja kitsarinnalisusega lõugavad. Ei kuula mitte kedagi teist, ainult mina räägin!
Süda hakkab puperdama, raskustunne rõhub hinge, tekib paanikahoog. See on otseselt seotud ebaõiglusega, millest lugesin.»
Kuidas nii suure projekti väljaandmine loomingule mõjub? Kas hakkasite kohe uut plaati kokku panema või nüüd on pausi vaja?
Hetkeseisuga on natuke puhkuse aeg. Kuna see album sai nüüd valmis, siis nüüd on võimalust natuke loorberitel puhata ka. See puhkus tuleb praegu ka kergemini, sest kui me seda albumit tegime, siis oli väga palju lugusid ja ideid mis jäid plaadilt välja. Sellist olukorda ei tekkinud, et sahtlid said täitsa tühjaks ja nüüd enam ei tea mis edasi saab, pigem on kerge kasvulava ikka olemas.
Milline 2022 aasta bändi jaoks oli?
Väga arendav ja uhke aasta oli. Naljakal kombel selline «seemendamise» aasta. Debüütalbumi väljaandmine tekitab kindlasti tuleviku suhtes elevust ja ma arvan, et kindlasti
areneb sellest midagi edasi. On ju bände, kellel pärast esimese albumi ilmumist läheb väga mitu aastat enne kui järgmine projekt välja tuleb ja kuigi meil see esimene album lasi väga kaua oodata siis usun, et selle järgmise projekti teeme kas siis täispika albumi või lühema versioonina kiiremini valmis.
Peaaegu kõik Eesti muusikud on hetkel mingisugusel jõulutuuril. Kui palju on seda survet pühade ajal võimalikult palju esineda?
Oleneb, on selliseid aegu, kui on hästi palju esinemisi ja siis on ka selliseid rahulikumaid aegu. Jõulutuuridega on mul selline tunne, et kui pole kindlat ideed või erilist plaani, siis pole mõtet seda ette võtta. Jõulutuuri lihtsalt tegemise pärast pole vaja teha.
Teil toimusid albumi esitluskontserdid, aga kas Gram-Of-Funil jõulutuuri ideed pole olnud?
See on tulevikus absoluutselt võimalik. Nagu ütleb Justin Bieber: «never say never». Võib küll juhtuda, et bändi poistel lööb jõulutunne nii hullusti pähe.
Kuidas head suhet hoida?
Aasta tagasi antu intervjuus arvas Kristel nii:
«Olen viimase kahe aasta jooksul jõudnud punkti, kus ma olen suhte kõrvalt jälle ennast leidnud indiviidina. Sest mina olen muuseas just seda sorti inimene, kes kaotab ennast väga ära!
Põhimõtteliselt olen kohe seesama inimene, kellega ma koos olen. Aga see pole tasakaalus. Nüüd olen jälle nii, et me küll eksisteerime koos, aga ka eraldi. See on hästi oluline. Kumbki ei tunne, et peaks ennast maha suruma.»
Olete mitmes intervjuus öelnud, et olete omavahel väga lähedased, kas tähistate bändiga koos kuidagi pühi ka?
Jaa, praegugi planeerime jõuluistumist. Ikka igal aastal üritame midagi teha. Mina olen muidugi kõige suurem jõulufänn, tahan ühise laua taga süüa ja aasta kokku võtta. See on nii nunnu, sest see pole tööga seotud ja ei pea bändi asju ajama, saame lihtsalt kokku ja ajame lolli juttu.
Kuidas teil endal sel aastal pühad tulevad?
Olen kuidagi oma elukaaslase Mattiase nõusse saanud ja tähistame oma jõule ikka Saaremaal. See on nii tore aeg, näeb kõik sugulased ära. Kuna mu õde elab välismaal, siis näen teda ka ja see teeb jõulud väga eriliseks.
Jõulukinkidest on midagi ka juba ostetud, aga ma olen kindlasti selline viimase hetke ostleja. Me oleme sel aastal natuke kinkide ostmisega tagasi tõmmanud, sest nagunii ei oska kõigile kinke osta. Me oleme perega kogu aeg üle maailma laiali ja pigem siis keskendume rohkem sellele, et saame lihtsalt koos olla. Teeme väikese matka looduses, proovime piparkoogimaju ehitada ja kuuske ei ehi enne kui kõik koos oleme. Olen sellele palju viimasel ajal mõelnud ka, et kõige suurem kink ongi see, et saame lähedastega koos olla. Tihtipeale on nii, et kuigi kõik söövad ühise laua taga, siis pärast söömist istub igaüks omaette ja nii õhtu möödubki. Vähe on neid koos loodud mälestusi, millele pärast tagasi vaadata ja see on tegelikult palju tähtsam. Sellepärast mõtlesimegi sel aastal jõulud pisut teisiti teha.