Kiusatud väike tüdruk, kellest sai läbi kannatuste midagi hoopis muud
/nginx/o/2015/08/12/4371011t1h8a4a.jpg)
17. november 2022, 09:00
Kust tulevad naised, kes julgevad? Kust leiavad nad sisemise jõu, et asjad välja öelda ja maailma muuta? Üks niisugune naine on Sarah Polley, Kanada näitleja ja PÖFFi debüütfilmi «Naised räägivad» looja, kes kannatas kogu lapsepõlve julma kiusamist ning veetis suure osa teismeeast voodisse aheldatuna.
Sarah Polley kasvas üles noorima lapsena viielapselises peres. Tema isa oli filmiprodutsent ja ema oli näitleja. Võib spekuleerida, et teatav hulk annet ja filmimaailma tunnetust on andekale naisele kaasa sündinud. Kuid talendiks vormisid ta siiski kannatused.
/nginx/o/2022/11/16/14963735t1h80de.jpg)
Kiusatud sünnist saati
Kogu lapsepõlve talus väike Sarah õdede ja vendade julma kiusamist. Põhjus oli lihtne – väike õde oli omamoodi, ta ei sarnanenud isa Michaeliga. Kõige kurvem oli tõsiasi, et vanemad ei astunud väikese ohvri kaitseks välja.
Lapsepõlves põdes Sarah rasket skolioosi. Noor neiu oli kõigest 15 aastat vana, kui vajas lülisambaoperatsiooni. Terve järgneva aasta pidi ta veetma voodis lebades ja taastudes. Milline katsumus on teismelisele tüdrukule selline sunnitud eemalejäämine aktiivsest elust, suhtlusest ja sõpradest, suudab iga empaatiline hing ise ette kujutada. Kannatuste kasulik pool oli aga tõsiasi, et olles aheldatud voodisse, õppis Sarah vaatama, märkama ja väikestest detailidest sügavaid tähendusi välja lugema. Valus, aga hindamatu väärtusega elukool filmiloojale.
/nginx/o/2022/11/08/14947959t1h30f6.jpg)
Lapsest peale laval
Hoolimata keerulisest pereelust ja peaaegu olematust toetusest jõudis tilluke Sarah andeka lapsena ekraanile vaid nelja aasta vanusena. Toona oli tegu väikeste rollidega jõululoos ja õudusfilmis. Kuid juba kaheksa-aastaselt valiti ta televisioonis Ramona Quimby rolli, kehastama samanimelises telesarjas nimiosa. Kui mitmed lapstähed täiskasvanuikka jõudes kustuvad, siis Sarah'l läks vastupidi – tema karjäär näitlejana läks aina ülesmäge ja ta on teinud terve rivi põnevaid rolle erinevates mängufilmides.
Kuid ambitsioonikale naisele ei piisanud sellest, et kellegi teise idee kehastajana kinolinal särada. Ta tundis, et tahab ise lugusid luua ja jutustada, määrata filmis kõik, mis selle loob.
Isa polegi mu isa
Täiskasvanuks saades sai Sarah teada ka oma teistmoodioleku põhjuse – tema päris isa ei olnudki ema teine näitlejast kaasa Michael, vaid Harry Gulkin. Filmiprodutsent, kellega ta emal oli olnud suhe.
Kuna Sarah' emal oli mitmeid suhteid, võttis isa leidmine aega ja energiat, kuid DNA-test kinnitas, et just Gulkin on Sarah' bioloogiline isa.
Julgen rääkida sellest, millest ei räägita
«Kui sa tahad midagi avalikult öelda, pead olema nii aus ja vahetu, kui sa vähegi suudad,» on Sarah Polley öelnud. «Vahel on see raske, vahel pole isegi võimalik. Ja mälu pole ka päris usaldusväärne, vaid mälupildid muutuvad. Aga ma vähemalt püüan olla täiesti aus. Mul on piisavalt aega olnud asjade üle järele mõelda.»
Sarah Polley ainulaadsus seisneb julguses rääkida asjadest, millest on kombeks vaikida. PÖFFi debüütfilm «Naised räägivad» täpselt seda teebki. See on lugu naistest, kes on sunnitud alluma suletud ühiskonnas domineerivate meeste väärkohtlemisele. Loosse süvenedes tunneb palju tuttavat ära iga tänapäeva naine. Näeme, kui salakavalad on psühholoogilised manipulatsioonid, millega naisi hirmu ja religioossete käsulaudade toel alluma ja vaikima sunnitakse. Avage korra silmad – me näeme sarnaseid käitumismustreid, olgu küll paremini varjatult ja viisakate sõnadega glasuuritult, ka siinsamas meie ümber. See film on väärtuslik ja mõtlemapanev vaatamine.
Filmis «Naised räägivad» annab Sarah hääle naistele, keda pole kuulatud. Kas sina julged ausalt välja öelda, mida mõtled ja tunned, või oled samuti harjunud painduma, kohanduma ja poole enda teada jätma?
Ei varja oma valu
Sarah Polley on julge ja aus ka iseendasse puutuvatel teemadel. Ta on jaganud avalikkusega isikliku elu valusaid lugusid, mida enamus glamuurseid näitlejannasid eelistab varjata. Ta on ka otsekoheselt tunnistanud, et kannatas lausa paanilise lavahirmu käes. Aga tunnistada oma varjupoolt ja hirme ning rääkida maailmas tänaseni valitsevast varjuküljest – see ongi suurim julgus!
Tule PÖFFi Naistekale vaatama Sarah Polley debüütfilmi! See hinge minev teos on juba äratanud festivalidel suurt tähelepanu ning võitnud mitu auhinda. Usu – parimad filmielamused leiab sageli just hinge puudutavate lugude seast.
Apollo Naisteka kinopidu kuulub selgi korral asja juurde – osalejate vahel läheb loosi uhke hunnik väärtuslikke auhindu ning filmi juhatab sisse naistevastasest vägivallast enam kui kümme kaalukat lugu kirjutanud Kristina Herodes. Kohtumiseni kinos! Haara piletid siit:
Mis toimub Apollo Naistekal? Väärt filmi vaatamine parimas seltskonnas. Näite sellest, kui hea meeleoluga sündmus see on, leiad siit: