Tiina Saar-Veelmaa puhkab suvel kaks kuud: sel ajal tegelen vaid iseenda ja loominguga

Tiina Saar-Veelmaa, karjäärinõustaja, psühholoog ja tööõnne uurija. Foto: Erakogu

Tiina Saar-Veelmaa on psühholoog, koolitaja ja nõustaja, kelle südameasjaks on inimeste õnnetunne tööl, tasakaal elus ja tervikliku töökultuuri juurutamine Eesti ettevõtetes. Mil moel leida tee, mis aitab sul tööalaselt olla ühtaegu rõõmus, aktiivne ja motiveeritud? Kõigest lähemalt oli juttu raadio Elmar saates «Mitte ainult muusikast». Saatejuht oli Karl Gustav Adamsoo.

«Käes on sügis ja ma naudin seda aega. Suuresti aitab kaasa see, et suvel sain oma akud korralikult täis laetud. Olen võtnud eesmärgiks, et suviti läheb mul töötempo alla ja saan vähemalt kaks kuud järjest puhata. Saan olla lainel iseenda ja loominguga,» tunnistas koolitaja Tiina Saar-Veelmaa raadio Elmar saates «Mitte ainult muusikast».

Ta lisas, et suvel aja maha võtmine annab aasta lõikes efektiivseid ja kosutavaid tulemusi. «Kui sügis algab, olen mina erakordselt õhinal! Aga suurt rolli mängib mõistagi asjaolu, et mu tööd ja tegemised päriselt meeldivad mulle. Ma tõeliselt armastan seda tööd, mida ma teen,» avaldas Saar-Veelmaa.

«Ma pean end tööõnne uurijaks. Paljud mõtlevad, et seal on teatav vastuolu. Leitakse, et töö tähendab midagi rasket, koormavat või isegi ebameeldivat. Teisalt võime öelda, et tänu tööle me oleme jõudnud siia, kuhu oleme jõudnud. Ilma tööta me ei saaks nautida saavutuste vilju. Ajal, mil õppisime asju tootma ja olema progressiivsed ning produktiivsed - oli inimlik soov teha kõike hästi palju. Oleme justkui sellest orjandusest läbi tulnud tänaseks...ja natuke nagu ei ole ka,» rääkis ta.

Saar-Veelmaa tõi välja, et uuringu kohaselt igatsevad töötajad eelkõige aega. «Aega, et päriselt rääkida üksteisega. Aega, et puhata, süveneda ja mõtiskleda. Tuntakse, et tööga käib kaasas pinge ja pinevus. Kuhu see õnn siis mahub? Seda ma uuringi,» lisas spetsialist. 

«Minu elukutse aitab lähemale jõuda vastusele - kas tööd tehes on võimalik õnne leida ja kui on, mis komponentidest see koosneb? Olulisi ja määravaid nüansse on nii palju erinevaid. Esiteks, milline on meie töö tähendus? Kas ma mõistan sügavat mõtet? Kui vaba ma olen oma tegemistes? Kas minu soovidega on arvestatud? Komponente on mõistagi veelgi,» rääkis ta.

Koolitaja märkis, et enne pandeemia aega peeti tööõnne temaatikat eelkõige pehmeks teemaks. Täna vaadatakse sellele peale, kui karjääri olulisele osale. «See teema on palju tähelepanu pälvinud. Vaatan kasvõi selle alusel, kui palju mind erinevatesse organisatsioonidesse kutsutakse,» lisas ta.

«Veel viis aastat tagasi mind kardeti meeskondade ette kutsuda - arvati, et kui hakkan töötajatele rääkima tööõnnest, siis nad lähevad töölt ära. Nüüd on kaalukauss liikunud õnneks teises suunas. Eriti rõõmustab mind mu otsus tulla oma palgatöölt ära, muudatus oli 2017. aasta lõpus. Tahtsin Eestis õla alla panna valdkondadesse, kus nägin, et seda teadmist on väga vaja - need on meditsiin, haridus ja kultuur. Missioonikriitilised valdkonnad, mis aitavad meie rahval ja kultuuril püsida,» märkis Saar-Veelmaa. 

«On hea, et saame nendest teemadest täna rääkida ausalt ja avatult. Samas, mida me siis teisiti teeme? Töö- ja eraelu tasakaalu pole enam nii lihtne hoida. Maailm on muutunud nii intensiivseks, kiiremaks ja tormakamaks. Kuhu tõmmata piir? Millal tean, et siin lõpeb minu töö roll ja algab eraeluline roll? Seda on inimestel järjest raskem teha,» mõtiskles Tiina Saar-Veelmaa raadio Elmar saates «Mitte ainult muusikast». 

Soovid rohkem teada sel teemal? Kuula saadet SIIN.