:format(webp)/nginx/o/2022/09/06/14813424t1hcf67.jpg)
Endine tippsportlane Kaarel Nurmsalu saatis oma lapse eelmisel nädalal esimesse klassi. Selleks, et koolitarkuse kõrval saaks õppida ka rahatarkust, hakkas Nurmsalu juba kevadel oma poja kontole regulaarselt taskuraha kandma.
Kaarel Nurmsalu on veendunud, et taskuraha aitab lapsel õppida tundma raha väärtust ja ning õpetab ka otsuseid langetama. Lapsele taskuraha kandmine on Nurmsalude peres Kaarli vastutada ja esmalt tuli tal välja mõelda, mis summas ja kui sageli seda teha.
«Otsustasin lähtuda vormelilegendi Michael Schumacheri põhimõttest, et lapsele ei ole mõistlik palju taskuraha anda. Taskuraha peamine eesmärk on õpetada lapsele rahaga arukalt ümber käima ja hindu võrdlema. Soovin, et mu laps mõistaks, et raha ei kasva puu otsas,» rääkis Nurmsalu.
Lapsele ei ole mõistlik palju taskuraha anda. Soovin, et mu laps mõistaks, et raha ei kasva puu otsas
«Väidetavalt andis Schumacher 2005. aastal oma lastele taskurahaks kaks eurot nädalas, et nad saaksid endale midagi meelepärast osta või selle tallele panna. Kahjuks või õnneks mina päris nii karm ei ole ja mis siin salata, elu on vahepeal ka kallimaks läinud. Otsustasin, et minu lapsel võiks olla päevaks niipalju raha, et ta saaks endale koolis ise väikese vahepala ja joogi osta. Kuna mul puudub veel selge ettekujutus, kui palju selline komplekt koolis maksab, panin esialgu tema kaardimaksete limiidiks neli eurot päevas. Leppisime lapsega kokku, et taskuraha, mida ta ära ei kuluta, jääb tema pangakontole, et ta saaks ka kogumist harjutada ning hiljem suuremaid oste planeerida.»
Nurmsalu hakkas lapse pangakontole regulaarselt taskuraha kandma juba maikuus ja tõdeb, et suve jooksul pole laps oma raha kuigi palju kulutanud. «Alates maist on ta suutnud päris tõsiselt koguda. Suve jooksul kulutas ta vaid 5 eurot ja 48 senti, sest tal oli sel perioodil kodus ja vanavanemate juures kõik olemas ning ta otsustas lisasnäkkidele kulutamise asemel taskuraha alles hoida,» selgitas Nurmsalu.
Kuna endine tippsportlane on ise Coop Panga klient ja töötab seal tootejuhina, siis avas ta ka lapsele arvelduskonto just selles kodumaises pangas. «Saan interneti- või mobiilipangas mugavalt tema tehingutel silma peal hoida. Loomulikult rääkisime pangakaarti üle andes pojaga ka sellest, et ta peab oma PIN-koodi pähe õppima ja seda ei tohi kellegagi jagada. Kuigi Coop Panga mobiiliäpist saab igaüks ka ise mugavalt oma kaardi PIN-koodi vaadata, siis äpi kasutamist otsustasime õpetada talle alles sügisel.»
:format(webp)/nginx/o/2022/09/06/14812191t1h7f50.jpg)
Nurmsalu teab, et koolis käival lapsel võib ette tulla olukordi, mil ta vajab sularaha. «Kuigi Coop Panga kaardiga saab sularaha tasuta välja võtta absoluutselt kõigist sularahaautomaatidest üle Eesti ja ka kõigist Coopi kaupluste kassadest, siis selle toimingu harjutamine on meil samuti alles ees. Soovisime liikuda samm-sammult ja tutvustada talle erinevaid võimalusi aegamisi. Praegu selgitasime eelkõige seda, et pangakaart annab ligipääsu tema rahale ja kaarti tuleb hoida sama hoolsalt kui paberraha või münte. Kindlasti vajab see kooliaasta jooksul veel ülekordamist, kuid üldiselt on meil abikaasaga süda rahul, et isegi kui pangakaart peaks kaotsi minema, siis lapse taskuraha ega säästud pole ohus.»
Kaarti tuleb hoida sama hoolsalt kui paberraha
Nurmsalu lisas, et peavad abikaasaga mõlemad väga oluliseks seda, et laps saaks aru, et raha ei ole midagi iseenesestmõistetavat. «Ühelt poolt soovime, et tal oleks regulaarne taskuraha, mille abil ta õpib iseseisvust ja valikute tegemist ning teiselt poolt tahame iga aastaga ühe rohkem õpetada seda, et raha ei tule niisama ning raha saamiseks tuleb tööd teha ja pingutada. Samuti soovime, et rahast rääkimine ei oleks meie peres tabu ning saaksime nii tema kui ka pere suuremaid rahalisi otsuseid alati avatult analüüsida.»
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)