Päevatoimetaja:
Heidi Ruul
Saada vihje

Kiropraktik annab nõu: kui töötad kodukontoris, järgi just neid kehasõbralikke juhiseid

Copy
Artikli foto
Foto: Shutterstock

Kuidas oma kehas end hästi tunda? Mida teha siis, kui töötad päevas tundide viisi arvuti taga ja soovid, et selg ja kael ära ei väsiks? Kiropraktik Priit Kõrve jagas kasulikke nõuandeid, mil moel sättida oma kodust töökeskkonda nii, et see meie heaolu võimalikult suurel määral toetaks. 

Kiropraktik Priit Kõrve märkis, et kodus arvuti taga töötades on mõistlik üle vaadata oma töölaua ja tooli kõrgus. «Kui räägime näiteks lapsele mõeldud õppimise kohast, siis vaata üle, et see lapsele pole väikeseks jäänud - ideaalis võiks ka lapse puhul kasutada tõstetavat lauda. Seda saab panna nii istumise kui ka seisu asendisse. Selliseid laudu võimaldatakse juba paljudes kontorites ning ka koolides,» sõnas ta.

«Ideaalne töötegemise asend on see, mil tund aega oled istudes ja tunnike seejärel seistes. Kui saad kasutada ergonoomilist lauda ja õige kõrgusega tooli, siis on see su kehale hea lahendus,» rääkis kiropraktik.

Spetsialist tõi välja ühe põhilise vea, mida kodus arvuti taga töötades tehakse. «Väga halb asend, mida kiputakse kasutama, on järgmine: ollakse arvutilaua taga, kuid ekraani poole kummargil. Kui selg pole toetatud, võivad tekkida rühivead ja viltuistumised,» lisas ta.

«Kui sul on sülearvuti, siis mina soovitan juurde hankida ka suure ekraani, lisaklaviatuuri ja ergonoomilise hiire. Nii muutub su töökeskkond juba natukene paremaks. Ekraan peaks olema silmade kõrgusel ja viisteist kraadi allapoole kaldu. Laual võiks olla ka dokumendihoidja, kuhu saad õppematerjali või raamatu asetada,» märkis ta.

Kõrve lisas, et moodsaid tehnilisi võimalusi on mitmeid, kuid piisav füüsiline koormus tagab kehale tegeliku heaolu. «Hommikust võimlemist ei asenda küll mitte miski! Me kõik võiksime hommikuti kasvõi natukenegi liigutada,» rääkis ta.

«Kui rääkida noorte inimeste istumisasendist, siis olulised momendid on kasvuspurtide ajal. Kui laps kasvab ühe suvega viis kuni kümme sentimeetrit, siis tema luustik on osaliselt kõhreline ehk nii-öelda poolplastiliin. Igasugused kõverad istumisasendid tekitavad kümnekordset kahju. Luud viskavad suurt kasvu, kuid lihased ei jõua järgi. Sel perioodil on mõistlik ka võistluskoormus maha võtta ja keskenduda üldisele lihaskoormuse tugevdamisele - et sa suudaks pikemaks kasvanud keha normaalset toestada,» lisas mees.

Kõrve andis nõu ka teleka vaatamise asendi hoidmisel. «Kõige parem on mõistagi see, kui telekas on otse sinu ees. Kui sa istud pidevalt paremal diivani nurgal või hoopis vasakul pool, siis sa oled ju koguaeg viltu. Aegajalt tasub neid asendeid vahetada. Ja vahet pole, kas istud diivanil või toolil - alaselga on hea toestada. Pole vaja tekitada tühja ruumi, kuhu selg saab vajuda,» märkis ta.

«Rääkides veel hommikvõimlemisest, siis oluline on võtta süstemaatiliselt ette kõik liigesed. Piltlikult öeldes - randmeringid, põlveringid, puusaringid, kael lahti võimelda, selgroole teha kassiharjutusi. Kes joogat teab, on kursis, et päikesetervitused on kasulikud. See paneb kogu keha liikuma,» sõnas spetsialist.

Mees soovitas igapäevaselt teha ka abaluude piirkonda suunatud jõuharjutusi, just sirutusele mõeldes. «Oleme palju oma liikumises ette suunatud - olgu see siis köögipoti või õppematerjali kohal. Ma ise teen vähemalt ühe jõuharjutuse seeria, kuhu kuulub kolm neli harjutust. Ka ujumine on hea - see paneb meid sirutusasendisse. Kui mõtleme kopsude või südametööle, siis teame, et need elundid on küürus istudes kokku surutud. Nende töö on läbi küürus istumise ebaefektiivsem. Kui ka pea on ette kaldu ja kael on halvas asendis, siis tekivad lihaspinged ning kaelas kannatavad lülisamba arterid - need hoolitsevad peaaju verevarustuse eest,» märkis ta.

«Keha liigutamine on oluline, sest see hoolitseb meie füüsilise ja mentaalse heaolu eest. Seega, tähtis on verevarustus käima saada. Iga tunni tagant tuleb teha väikene liigutamise paus, kus saab end natukene liigutada,» rääkis kiropraktik Priit Kõrve raadio Elmar hommikuprogrammis «Ärka, kaunis maa!». 

Kuula intervjuud SIIN.

Tagasi üles