Kas postitants kuulub ainult hämaratesse klubidesse või ka hästivalgustatud stuudiotesse ning võistluslavadelegi? Mis on üleüldse postiakrobaatika ning -tantsu vahe? Kas iga suvaline saab sellega hakkama või on posti ümber keerlemine mõeldud vaid vähestele väljavalitutele? Postitantsu sensuaalse maailma telgitaguseid tutvustab üks Eesti parimaid postiakrobaate, sügisel lausa MM-ile minev Eliise Piirla.
«Ma olen alati tahtnud postitantsu proovida, aga ma juba tean, et mu käelihased on selleks liiga nõrgad, et end üleval hoida. Seepärast pole julgenud ka trenni tulla,» tunnistan Eliisele liftis, mis meid tantsustuudiosse viib.
Ta ainult naerab selle peale ning ütleb, et kui tal oleks euromünt iga korra eest, mil mõni uus huviline seda öelnud on, siis oleks ta juba päris rikas. High Tribe stuudio on avar ning heledalt valgustatud, modernse disainiga ning lausa kutsub tantsima. Siin pole jälgegi tavaliselt postitantsuga seostatavatest kleepuva põranda ning kahtlase väärtusega baaridest, on vaid mõnus trenniõhkkond, kus mind ootab ees pisike eratrenn professionaaliga. Ent enne selle juurde jõudmist istume trennisaali diivanile maha ning Eliise räägib mulle silmade särades sellest, kuidas sai alguse tema teekond postiakrobaatikani.