/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2022/06/28/14658467t1hec27.jpg)
Mälu on veider – võid mäletada mõnd kümne aasta tagust juhtumit, kuid mitte seda, mida sõid eelmisel teisipäeval õhtusöögiks. Rääkimata sellest, kui hõlpsasti lipsab meelest, kuhu võtmed said pandud ja et sõnumile tuleks vastata.
Eksperdid tõid välja harjumused, mille kohta sa ei pruugi teada, et need mõjutavad su mälu.
Magad vähe
Vähene uni vähendab sinu õppimisvõimet 40 protsendi võrra ning mõjutab aju osa, mis vastutab uute mälestuste loomise eest. Täiskasvanud võiksid magada seitse kuni üheksa tundi öösel, sest vastasel juhul ei taha õpitud teave salvestuda pikaajalisse mällu.
Rööprähkled
Tähelepanelikkus ja keskendumine ühele asjale korraga on oluline, et sa poleks hajameelne. Tee näiteks üht ülesannet 45 minutit ilma katkestusteta, millele järgneb viis kuni kümme minutit pausi.
Ei liigu
Liikumine suurendab aju verevoolu ja kaitseb ajurakke. Hea uudis on aga see, et liikumine ei pea olema intenviisne.
Võtad ravimeid
Ravimid nagu antidepressandid, allergiaravimid, vererõhu stabiliseerijad ja muud võivad rahustavate omaduste tõttu mõjutada mälu. Mõned ravimid kahjustavad mälu ainult nende võtmise ajal, teised võivad avaldada pikemaajalist mõju. Kui märkad probleeme, aruta asja arstiga.
Jood alkoholi
Uuringud näitavad, et pikaajaline joomine kahjustab mälu. Inimesed, kes joovad palju alkoholi, kannatavad reeglina ka teatud vitamiinide puuduse käes, mis samuti paneb unustama.
Kisud suitsu
Suitsetamine kahjustab ajurakke ja peatab uute rakkude moodustumise hipokampuses. Suitsetamine aeglustab ka hapniku ajju jõudmist. Ka kanepi suitsetamine põhjustab mäluprobleeme.
Ei söö teatud toite
Lisa menüüsse lehtköögivilju, rasvast kala, marju, teed, kohvi ning Kreeka pähkleid.
Sul on asjad laiali
Kui su kodus valitseb kaos, lipsavad asjad kergemini meelest. Korrastamata keskkond mõjutab enamiku inimeste keskendumisvõimet. Leia endale ka sobiv süsteem – kasuta märkmikku, hangi kalender vms. Määra ka asjadele oma koht. Näiteks võtmed käivad ukse kõrvale konksu otsa, mitte sa ei pane neid hajameelselt kuhugi.
Ravimata vaimse tervise probleem
Nii ärevus kui ka depressioon kahjustavad keskendumisvõimet, mistõttu on raskem pöörata tähelepanu väikestele detailidele. Samuti on raske olla organiseeritud. Närvisüsteem on ülekoormatud ja püüab sind kaitsta, mis tähendab, et mitteeluohtlikud üksikasjad ununevad, kirjutab Huffington Post.
Millal pöörduda mäluprobleemide arsti poole?
- Küsid üht ja sama kogu aeg
- Eksid ära kohtades, mida tunned
- Sa ei suuda järgida retsepte ega muid juhiseid
- Sul on aeg, inimesed ja kohad sassis
- Sa ei hoolitse enda eest