VARJATUD KURBUS ⟩ Kuidas toetada kolleegi, kes kaotas just lapse

Traagiline. Südantlõhestav. Uskumatu. Ükskõik, milliseid sõnu me valime, jäävad need alla lapse kaotamise laastavale reaalsusele... Kahjuks esineb seda mõeldamatut südamevalu rohkem, kui me teame.

Lapse kaotus on vaieldamatult kõige traagilisem ja kohutavam kaotus, mida üks naine kogeda võib. Kahjuks ei saa paljud inimesed aru või ei pruugi tunnistada veel sündimata lapse kaotust tõeliseks kaotuseks. See on lein, mida avalikult ei tunnistata ega toetata.

Kogu maailmas tunnevad leinavad vanemad sageli, et nad ei saa oma kaotusest rääkida ja neil pole isegi õigust leinata, sest sageli ei arenenud rasedus nii kaugelegi, et ema loote liigutusi tunneks. See on varjatud ja väga üksildane kurbus.

Kuula samal teemal ka Naistejuttude podcasti: Elu valusaim kaotus: «Matsin oma pisipoja ja kolm päeva hiljem teise...»

Kaotusega kaasneva leina ning füüsiliste ja emotsionaalsete väljakutsete keskel võib tööle naasmine tunduda hirmutav ja peaaegu võimatu. Ja neil, kes pole seda tüüpi kaotusi kogenud, võib olla raske teada, mida öelda või teha või kuidas aidata.

Sotsiaalne toetus on üks viise, kuidas inimesed leinast üle saavad, ja see, kuidas sa kolleegi üleelamisele reageerid, mõjutab tema üldist heaolu ja seda, kuidas ta tööellu uuesti sisse elab. Alt leiad viisid, kuidas saad kõige paremini toetada kolleegi, kes seisab silmitsi laastava kaotusega.

Avalda lihtsalt kaastunnet.

Kui keegi kogeb kaotust, on inimloomuses soov tema valu leevendada. See paneb meid lausuma selliseid lauseid nagu: «Aeg parandab kõik haavad» või «Küll sa veel lapsi saad» või «Ma tean, mida sa tunned». Kuigi nende lausetega soovitakse vaid head, ei ole need kasulikud. Need pisendavad inimese kaotust ja võivad panna teda veelgi üksildasemana tundma. 

Selle asemel avalda lihtsalt kaastunnet ja kallista teda. Näiteks võid öelda: «Mul on su kaotuse pärast väga kahju, soovin, et saaksin rohkemat teha. Olen siin, kui tahad rääkida või kui saan millegagi aidata.»

Paku paindlikku tööaega.

Lein on igaühe jaoks ainulaadne ja erinev. Igal ettevõttel võib olla oma poliitika, kuidas töötajaga leina puhul käitutakse, kuid parim oleks lähtuda isikust endast.

Kolleeg võib enne tööle naasmist vajada ruumi ja aega. Rasedad kolleegid kontoris ja fotod töökaaslaste beebidest nende töölauda kaunistamas võivad olla piinavad meeldetuletused sellest, mida temal enam ei ole.

Osad võivad olla valmis jällegi kohe tööle naasma, kuid soovivad seda teha rahulikumas tempos või alustada kodukontoris. Psühholoog dr Donna Rotherti sõnul soovib mõni naine naasta kohe tööle, sest ta teab, et tema tööalased pingutused viivad kohe tulemusteni. «See on vastupidine kogemus, sest erinevalt raseduse katkemisest saab seda protsessi naine ise kontrollida.» Töö aitab keskenduda millelegi muule peale leina.

Suhtle oma meeskonnaliikmega, millal tal sobib tööle naasta, kuid kõige tähtsam on lubada tal rahus leinata ja terveneda.

Uuri välja, kas ta soovib kaotust enda teada hoida.

Pea oma kolleegiga nõu, millal või kas ta üldse oma kurba uudist meeskonnaga jagada soovib. Kui ta on oma töökaaslastega lähedane ning soovib kurba uudist nendega jagada, siis uuri, kas ta eelistab seda neile ise öelda või vajab ta tuge. Mitte mingil juhul ei tohi sa temaga juhtunut ilma tema nõusolekuta teistele rääkida.

Näiteks mõni inimene ei taha, et neilt küsitakse nende kaotuse kohta. Teised jällegi tahavad, et neilt küsitaks, et nad saaksid selle kurbuse endast välja rääkida.

Ei ole õiget ega valet. Pigem on see leinaja isiklike vajaduste ja soovide austamine.

Jälgi, kuidas tal läheb.

Lein ei toimi kindlal ajateljel. Leinal võib olla väga erinevaid väljundeid ning inimese vajadused ja tunded kipuvad kõikuvad olema. Parim, mida teha saad, on regulaarselt kontrollida, kuidas tal läheb ning püüa teda pikema aja jooksul toetada.

Võid aeg-ajalt talle öelda: «Mul on hea meel, et sa oled siin ja ma kujutan ette, et see pole lihtne. Kas mina või kogu meeskond saaksime sinu jaoks midagi veel teha?»

Mõned inimesed soovivad tööga kaotuselt tähelepanu kõrvale juhtida, teised võivad mõneks ajaks aeglasemat tempot või vähem kohustusi vajada. Ära tee oletusi, samuti ära muuda töökorraldust ilma temaga eelnevalt konsulteerimata.

Tööle naasmine võib leinavatele vanematele olla intensiivne kogemus, seega rääkige ennetavalt, et päeva jooksul on täiesti okei teha pause, jalutada, või partnerile helistada. Ja kui tal on vaja ootamatult koosolekult lahkuda või koju minna, siis las ta teeb seda.

Pea meeles ka seda, et leinaperioodil võib inimene küsimuse alla seada, kas töö üldse on kõige olulisem. Kuigi sinu meeskonnaliige kõigub kahe otsuse vahel, võib sinu vahepealne toetus hõlbustada tal taastumist ja parandada tööle pühendumist.

Austa kadunud hinge mälestust.

Kui sinu töökaaslane on väljendanud valmisolekut ja huvi oma kaotusest rääkida, ole ta jaoks olemas. Ole kuulaja rollis ning luba temal rääkida. Kui ta on sinuga näiteks oma lahkunud lapse nime jaganud, võid küsida ka lihtsaid küsimusi, näiteks: «Kuidas te selle nime valisite?» Võimalda tal kaotatud last meenutada ja sellest rääkida. 

Psühhiaatriaprofessor dr Catherine Mallouh soovitab kolleegi iga kolme kuu tagant kontrollida, küsides: «Kuidas sul läheb?» või «Kas sa soovid oma katusest mulle rohkemat rääkida?» See näitab kolleegile, et hoolid temast ja sa pole unustanud, mis temaga juhtus.

Beebi surma-aastapäev võib olla väga emotsionaalne päev. Märgi see kuupäev kalendrisse ja paku oma meeskonnaliikmele ennetavalt vaba päeva.

Kuigi sa ei saa oma töötaja valu leevendamiseks midagi teha, saad muuta tema tööle naasmise talutavamaks. Paindlikkust, kaastunnet ja kannatlikkust pakkudes ning eelmainitud näpunäiteid järgides saad aidata oma kolleegil tunda end hoitud ja toetatuna, soovitab hbr.org.